Koolid pandis suure laenu tagamiseks
Korralduse seletuskirja kohaselt on pangalaenu saamiseks oluline, et laenuandja Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal “saaks endale ka laenu sihtotstarbelise kasutamise objektiga seotud tagatise”.
Laenu võetakse veidi üle 400 miljoni krooni
Vivatex Holdingu juhatuse liige Esko Parelo ütles, et laenu võetakse veidi üle 400 miljoni krooni ning selle raha eest peaksid viis kooli hiljemalt järgmiseks, 2008. aasta sügiseks korda saama.
“Pelgulinna Gümnaasium on juba töös,” ütles Parelo, kelle sõnul on ülejäänud neli kooli projekteerimisel. Mis aga juhtub, kui ettevõte ei saa suure laenu teenindamisega hakkama, kas pank saab sel juhul Tallinna koolide omanikuks, Parelo öelda ei osanud. “Seda peate emaettevõttest küsima,” suunas ta küsimuse Sõõrumaale.
Sõõrumaa ütles eile, et mis seal ikka imestada, hüpoteegi seadmine on ju loogiline asi, ega muidu ei saa finantseerida, kui hüpoteeki ei saa panna. Küsimusele, mis saab juhul, kui ettevõte ei saa laenu tagastamisega hakkama, kas siis jääb linn koolidest ilma, vastas Sõõrumaa huumoriga. “No siis on kool rootslaste oma ja kindlates kätes,” lõõpis ta.
“Aga tegelikult jääb kool täpselt sinna, kuhu ta ehitatakse, ärimehed võivad vahetuda, pangad võivad vahetuda, aga kool jääb sinna ja kool tehakse korda. See on fakt ja see on põhiline,” märkis Sõõrumaa.
Laenuga jännijäämise võimalust pole arutatud
Tallinna abilinnapea Merike Martinson ütles eile, et tema teada ei ole arutatud, mis saaks juhul, kui Vivatex jääks laenu tasumisega jänni. “See peaks olema välistatud,” ütles Martinson. Kõik on ju laenuraha peale üles ehitatud, tähtis on see, et need viis kooli saavad täiesti korda. Merike Martinson, Tallinna abilinnapea
“Kõik on ju laenuraha peale üles ehitatud, tähtis on see, et need viis kooli saavad täiesti korda.” Küsimusele, kas ka teised Tallinna koolid sama skeemi kasutades korda saavad, jäi Martinson vastuse võlgu. “Ausalt öeldes ma täna asendasin Kaia Jäppineni (parasjagu puhkusel viibiv abilinnapea — toim.) selles küsimuses, ma pole teemaga kursis, jään vastuse võlgu,” ütles Martinson.
Samuti mullu sügisel linnalt viis kooli rendile võtnud Oliver Kruuda ütles eile, et kinnisvara hüpoteekidega koormamine on täiesti loomulik majandustegevus ning uudist siin küll ei ole.
Kalevi tütarfirma hallatavate koolide renoveerimise kohta ei osanud Kruuda midagi täpsemalt öelda, ta ei ole teemaga väga täpselt kursis, kuid hiljemalt järgmisel suvel saavad koolid tema sõnul korda.
TAUST
* Sõõrumaa võitis koolide renoveerimise konkursi Eelmisel aastal korraldas Tallinn kümne kõige kehvemas seisus koolihoone rendile andmiseks konkursi, et välja selgitada ettevõtte või ettevõtted, kes teeks koolihooned korda ning haldaks neid igakuise üürisumma eest järgneva 30 aasta jooksul. Linn omalt poolt garanteeris pideva sissetuleku.
* Kahte gruppi jagatud 10 kooli renoveerimise-haldamise konkursi vastu tundis huvi 13 ettevõtet, lõpliku pakkumise tegi siiski vaid neli.
* Võitjaks osutusid Urmas Sõõrumaa ja Oliver Kruuda ettevõtted, kumbki sai endale viie kooli renoveerimise ja linnale rendile andmise õiguse. Konkursivõidust jäid ilma Merko Ehitus ja Arco Investeeringud. Samas märkis pakkumiste võitjad valinud linna komisjon, et äriplaani osas oli puudusi kõikides pakkumistes.
* 2005. aastal andis Tallinn kuus kooli renoveerida ja hallata riigile kuuluvale Riigi Kinnisvara ASile, rohkem pole seda tehtud.
* Linnavalitsuse eilse otsusega panditakse pangale Pelgulinna, Kristiine ja Laagna Gümnaasium ning 32. Keskkool ja Kalamaja Põhikool.
* Kalevi tütarfirma teeb korda Sikupilli Keskkooli, Haabersti Vene, Tallinna Ühis-, Karjamaa- ja Tallinna Nõmme Gümnaasiumi.
