Kõuhknate kalaäri kuival

Perekond Kõuhknate kalaäri, mis 1990ndate lõpus krevetipüügi toel hoo sisse sai, on tänaseks kokku kuivanud.

Faktid on mõrud. Möödunud aastal kukkus vendade Toomase, Tarmo ja Tõnu ning nende isa Tiit Kõuhkna firma Hiiu Kaluri käive kolmandiku ehk 100 miljoni krooni võrra 270 miljoni kroonini. Aprillikuu seisuga ulatus Hiiu Kaluri grupi ettevõtete maksuvõlg 17 miljoni kroonini. Alates jaanipäevast läheb sisuliselt kinni äsja remonditud Hiiu Kaluri gruppi kuuluv Läätsa Kalatööstus Saaremaal, kus parimatel päevadel töötas ligi 400 töötajat. Sellele vaatamata eraldas põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) paar nädalat tagasi Läätsale neli miljonit krooni euroraha.

Hiiu Kalur on kriisis, sest krevetipüügireeglite rikkumine tõi möödunud aastal kaasa Kanada sadamate sulgemise Hiiu Kaluri laevadele. Kõuhknad läksid ahneks ja püüdsid liiga palju, lubatust üle saja korra rohkem. Peaaegu aasta pidi keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Ain Soome rahvusvahelist lobitööd tegema, et Kõuhknad jälle Kanada rannikul krevetti püüda saaksid. Ent krevett ei pruugi hädast välja aidata. Hiiu Kaluri äri oli nutune juba 2001. aasta lõpus. Audiitorid firmast KPMG Estonia kirjutasid aastaaruandes, et Hiiu Kaluri toonane majandusaruanne ei peegelda õieti ettevõtte seisu.

“ASi Hiiu Kalur lühiajalised kohustused ületavad 22,3 miljoni krooni võrra käibevarade väärtuse, mis seab kahtluse alla ettevõtte jätkuvuse,” kirjutasid audiitorid Andris Jegers ja Indrek Alliksaar. Nad viitasid muu hulgas seigale, et üle poole varadest moodustab investeering tütarettevõttesse AS Dagomar, mille äriseisule on antud sama hävitav hinnang. Dagomar omakorda garanteerib laene paarikümne miljoni krooni ulatuses. Audiitorite märkustest järeldub, et kui Hiiu Kaluril tekivad raskused, ei pruugi ettevõttel olla piisavalt vara, et kohustusi katta.

Raskused on juba käes. Möödunud aastal oli Hiiu Kaluri esialgne, auditeerimata kahjum neli miljonit krooni. Tänavune aasta ei tõota paremat, sest külm ja pikk talv rikkus kevadise hooaja.

Toomas Kõuhkna on endiselt optimistlik
Hiiu Kaluri juht Toomas Kõuhkna on vaatamata raskustele optimistlik. “Usume asjasse,” üles ta eile. Tema sõnul on kalatööstuse ümber tekkinud pinged ja pangad ei taha laenu anda, sest teemat lihtsalt ei vallata piisavalt hästi. Ta ütles, et Läätsa tehasesse jääb senise paarisaja asemel tööle küll 30 inimest, aga nad hakkavad tootma konserve, mis Euroopas müüvad. Toomas Kõuhkna trump on sotsiaalne kapital. Kalanduse äri aluseks on kalapüügiload ja kvoodid, mida jagab keskkonnaministeerium. Vaatamata maksuvõlgadele ja pankrotiseisule võitleb keskkonnaministeerium visalt Hiiu Kaluri õiguste eest, jätkates püügilubade väljaandmist. Kalandusringkondades levib seetõttu jutt, et Kõuhkna maksab ministeeriumi kalaosakonna ametnikele palka. Seda juttu pole keegi kinnitanud.

Reeglitevastane euroabi
Kõuhknad saavad hästi läbi ka Euroopa Liidu raha jagava riigiasutuse PRIA asejuhataja Katrin Noorkõivuga. Möödunud aastal korraldas PRIA juhtkond väljasõiduistungi Hiiumaal, kus ametnikke võttis vastu Kõuhknate firma. Tänavu eraldas PRIA Läätsa Kalatööstusele 4 mln kr euroraha, kuigi reeglite järgi ei tohi maksuvõlglane seda saada. “Ma ei näe Läätsal probleemi,” ütles Noorkõiv eile. “Iga maksuvõlga arvesse võtta ei saa,” ütles ta ja lisas, et PRIA ametnikke mõjutada pole võimalik. Kui Läätsa pankrotti läheb, tuleb saadud euroabi aga riigil sisuliselt kinni maksta.