Kõuts: minu lõunad ei mõjuta relvahankeid
Mullu jaanuaris korraldas Laiuse Kuninglik Jahiseltsing, mille juhatusse kuulute ka Teie, metsseajahi, kus koos Põhjamaade kaitsejõudude juhtidega lustisid ka Rootsi juhtiva kaitsetööstusettevõtte esindajad. Mida see jahilkäik endast kujutas?
Kuninglik jahiseltsing loodi kuningas Karl XII Laiusel viibimise 300. aastapäevaks. Toona moodustasid Rootsi vägedest kümme protsenti eestlased, nii et iseenesest oli see ju ka meie lahing. Et neid ajaloolisi sündmusi maakonnas propageerida, lõimegi jahiseltsingu. Esimene kuninglik jaht toimus 2001. aastal.
Kes olid eelmisel aastal jahile kutsutud?
Rootsi, Poola ja Läti suursaadikud, kohalik maavanem ja loomulikult mina kui kaitseväe juhataja. Alati on kutsutud ka teised Põhjala kaitsevägede juhatajad, eriti Rootsi oma, kes küll seni on osaleda saanud vaid ühel Laiuse jahil. Loomulikult on kutsutute hulgas ka palju teisi inimesi. Rootsi nimekirja paneb kokku Rootsi suursaatkond. Meie aktsepteerime nende koostatud nimekirja a priori.
Kui jahil osalenud kaitsetööstuse esindajatest rääkida, siis nemad sai kutsutud kui 2005. aastal Laiusele Rootsi sõdurite auks mälestusmärgi rajamise toetajad.
Kas Te ei pidanud ebaeetiliseks kutsuda ühele jahiüritusele kaitsejõudude juhte ja potentsiaalseid relvade ja kaitseseadmete tarnijaid?
Küsimus on selles, et kui näiteks Rootsi kaitseväe juhataja viibib jahil eraisikuna, sest seltsing on ta kutsunud, siis miks peaks see ebaeetiline olema? Tema tuleb ju selles usus, et kõik inimesed on korralikud. Ja kõik inimesed olidki korralikud.
Aga metsas jahti pidades on ju mõnus ka ärijuttu ajada.
Ma välistaksin sellise variandi, et aeti ärijuttu. Juba ürituse kava on nii seatud, et pole võimalik tegeledagi selliste asjadega. Toimus ainult kaitseväe juhatajate nõupidamine, et kasutada koosviibimist otstarbekalt, see käib asja juurde. Tänu sellistele nõupidamistele Põhjala lahinggrupp töötabki hästi.
Kes jahipidamise kinni maksis?
Eks igaüks paneb omalt poolt natuke. Päris tasuta see osalejatele ei toimu.
Kas tänavu veebruaris sõlmitud mahukas hankeleping, mille üks allakirjutaja oli ka jahil osalenud Saab Microwave Systemsi Kesk-Euroopa müügiosakonna asepresident Mikael Johannison, võib olla jahil toimunud lobitöö tulemus?
See seos on välistatud. Hanke sõlmija on kaitseministeerium. Nemad jahil ei käi. Minu poole pole küll keegi pöördunud ühestki relvafirmast mingi pakkumisega. Kõik teavad, kes hankeid korraldab. Eestis on õnneks selles suhtes seadus küllaltki tark, kõik need lepped sõlmitakse kas kaitseministeeriumis või poliitiliste otsuse põhjal. Eksperdid on eksperdid ja nende pädevuses on üksnes tehniliste andmete esitamine ja analüüs. Nii et see, kellega mina lõunal käin, ei mõjuta mingite relvatehingute sõlmimist.
Kas külaliste nimekirja koostades ei tekkinud diskussiooni kaitsejõudude ülemate ja potentsiaalsete relvatarnijate kaasamisest ühele ja samale üritusele?
Ilmselt toona me sellele ei mõelnud, sest nimekirja koostamisel polnud Eestil mingeid ärisuhteid kutsutud kaitsetöösturitega. Keegi ei taibanud vaadata, kes tulevikus võiks midagi tarnida. Nii ei saagi mõelda, et keegi võib saada tuttavaks millalgi tulevikus ja järelikult on parem teda mitte kutsuda.
Nimekirja koostamisel usaldasime ka Rootsi suursaadikut, kes on ka ise seltsingu juhatuse liige.
Taani kaitsejõududel olid sealse ajakirjanduse väitel jahil viibinud Rootsi kaitsetööstuse esindajatega juba mingid ärilised suhted olemas.
Taani kaitseväe juhataja ilmselt ei teadnud, keda me jahile kutsume.
Meie jällegi ei teadnud seda, kas Rootsi kaitsetööstusel on Taaniga mingid tehingud tehtud, see on nende riigisaladus.
Kui on teada fakt, et ühe või teise firmaga on meil ärisuhted, siis muidugi me hea meelega ei näeks sellistel üritustel nende firmade esindajaid, see on ju täiesti loogiline. Kurat võtaks, meie pihta siin kivi visata ei saa, meie ei tea Taani tehinguid.
