“Eesti vajab poliitiliste meetmete paketti inflatsiooni alandamiseks,” sõnas Kraft ja tõi näiteks, et ka enne Soome-Rootsi kriisi 1990. aastatel ignoreeriti ilmseid ülekuumenemise märke ega kasutatud fiskaalpoliitilisi meetmeid. Lisaks hoiatas Kraft liiga liberaalse krediidipoliitika eest. “Laenamine toimus ka siis pigem tagatise kui ettevõtte või majapidamise finantsolukorra põhjal,” nentis pangajuht praegusele Baltimaade laenubuumile viidates.

Rootsis järgnes toonasele ülekuumenemisele 2- ja Soomes lausa 4,5protsendine majanduslangus.

Kraft toonitas, et Eesti puhul on nii-öelda turvapadjaks asjaolu, et meie suuremate pankade emapangad ja ka suuremad välisinvestorid asuvad Põhjamaades, kus kõigi eelduste kohaselt on oodata positiivset majandusarengut.

Suurima kivi Eesti majanduse ülekuumenemise taustal viskas Kraft valitsuse kapsaaeda, kuna viimane pole koostanud detailset euroga liitumise kava. “Valitsus peab paika panema konkreetse tähtaja, mis motiveeriks kogu ühiskonda euro nimel pingutama,” ütles ta.