Võlakaitse büroo nõuniku Priit Lantini sõnul on selline lisandus Riigikohtu otsuste valguses küsitav ning selle kasutamine laenulepingus pankade pool ilmselge jõupositsiooni ärakasutamine, teatas võlakaitse büroo.

„Riigikohus on leidnud, et tingimus “tuleviks tekkivate nõuete tagamiseks” on vastuolus heade kommetega ehk seda saab pidada ebamoraalseks ja taunitavaks. See eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu,“ lausus Lantin.

Riigikohus on leidnud, et fraas „samuti kõik teised tulevikus tekkivad hüpoteegipidaja nõuded omaniku vastu“ võib olla vastuolus põhimõttega “head kombed”.

Seadus ei keela otseselt tagada tulevasi nõudeid täna seatud hüpoteegile, kuid ei tähenda ka seda, et selline laiaulatuslik tagatiskokkulepe oleks piiramatult lubatav.

Riigikohus on leidnud, et tagatiskokkulepe, mis ei määratle tagatavaid, kuid tulevikus tekkivaid nõudeid piisavalt võib olla vastuolus heade kommetega ja tühine.

Eriti küsitav on sellise tagatiskokkuleppe kehtivus, millega tagatakse kõikvõimalikke nõudeid kolmanda isiku, ehk mitte pantija enda vastu.

Näiteks, kui inimesed on võtnud koos kodulaenu ning selle tagatiseks on hüpoteek seatud ühe inimese ainuomandis olevale kinnistule, siis on teisel kaastaotlejal võimalik võtta näiteks tulevikus täiendav laen selle sama hüpoteegi tagatisel, mis tegelikult temale ei kuulu.

Selliselt tagatavateks nõueteks võivad olla nii krediitkaardid, väikelaenud aga ka erinevad kahjunõuded.

Kuivõrd selline praktika tekitab piisavalt segadust ning laenuvõtjad on tihti sellega nõus ainult teadmatusest, siis oleks mõistlik vastav säte edaspidi välistada. Kahjuks lisavad erinevad krediidiasutused ning notarid lause standardtekstina tagatiskokkulepetesse tulevikus tekivate nõuete tagamise ning inimene kellel puuduvad eelteadmised nimetatud probleemi olemasolust, võivad kergesti sõlmida oma õigusi kahjustava kokkuleppe.