Kristjan Jekimov: digitaalse nomaadi glamuurne elu

Tere tulemast digitaalse nomaadi glamuursesse ellu. Minu päev algab täpselt siis, kui tahan. Soe tuul puhub aknast sisse samal ajal, kui ma kanget kohvi rüübates ja värsket arepa't süües e-kirju kontrollin. Ülevaade olemas ja kirjad saadetud, lülitan läpaka välja ja hüppan õue, et minna paari sõbraga Kariibi merre snorgeldama. Türkiissinistes vetes filmin GO-Proga mööda ujuvat merikilpkonna ja hiljem laen klipi oma Instagrami üles.

Lõuna paiku sean sammud lemmikkohviku poole. Sealsel päikesevalgusest paitatud terrassil on hea lõunatada ja töötada. Paar tundi kirjutades ja fototöötlust tehes möödub aeg kui silmapilk. Time flies when you are having fun. Saadan valmis töö edasi ning nüüd võib vaadata, mida õhtu toob. Sume öö edeneb tuttavate seltsis, süües eksootilist toitu, nautides rannas päikeseloojangut ja tantsides hiljem kohalikes klubides troopiliste rütmide järgi. Järgmisel hommikul haaran uuesti arvuti ja lähen randa. Seal teen taas paar tundi tööd ja nii see digitaalse nomaadi elu kulgeb.

Selline mõttekujutelm tekib inimestel, kui mainin, et olen vabakutseline copywriter ja reisikirjutaja ning töötan läpaka tagant, kus iganes ma ka ei asuks. Esimene kommentaar on tavaliselt: „Oh, sa elad ikka võrratut elu. Ma olen nii kade, sest ma tahaks teha sama asja.” Tõesti, reisin ja töötan samal ajal, kuid nagu igasugusel tööl, on ka siin omad positiivsed ja negatiivsed küljed. Elu pole päris nii roosiline kui üleval kirjeldatu. Järgnevalt tahaksingi lähemalt selgitada paari aspekti, millega olen digitaalse nomaadina kokku puutunud. Lisaks siia juurde, et järgnev põhineb eelkõige minu kogemustel, tööstaažil ning rännustiilil.

Tööta siin-seal, maailm on sinu
Esimene ja arvatavasti kõige atraktiivsem külg digitaalse nomaadi karjääri puhul on vabadus reisida ning töötada, kus hing ihaldab. Leia riik, mis tundub huvitav ja kus sinu palga eest on võimalik elada mugavamalt kui mujal, paki arvuti ja muu nodi, soeta üheotsapilet ning astu uksest välja. Enne tuleks muidugi natuke uurimistööd teha, et mõista kohalikku eluolu, kultuuri, tehnoloogilist arengut, võimalusi ja kui lihtne või keeruline on seal digitaalse nomaadina töötada. Jama oleks kohale jõudes avastada, et internetiga on selles kohas või riigis raskusi.

Ebastabiilsus
Digitaalse nomaadi töö on – vähemalt siis, kui ma alustasin – ebastabiilne ja seda mitmest vaatepunktist. Esiteks pidin, eriti alustava copywriter'ina, alati uusi kliente otsima. Tööd olid tavaliselt projektipõhised ja kui need said lõpetatud ning palk käes, tuli hakata uusi projekte ja kliente otsima. Kuna sissetulek on ebaregulaarne, olen töötanud ka koka, võõrkeele õpetaja ja vabatahtlikuna. Teiseks, ebastabiilsus mängib rolli ka tuttavatega reisides. Digitaalse nomaadina rändamist ei tuleks segi ajada puhkusega. Mul on tihti ette tulnud situatsioone, kus pean järgmised paar päeva pühendama tööle, samal ajal kui grupp, kellega rändan, avastab ümbrust ning tegeleb kõige lahedaga. Minu jaoks ei loo see otsest dilemmat, sest töö, mida teen, võimaldabki mul olla siin ja seal, isegi kui vahel tuleb mõni huvitav tegevus vahele jätta või jääb paar vaatamisväärsust nägemata.

Tasakaal kõiges
Olen avastanud, et mu töö ja vaba aja tasakaal on sellise eluviisiga paika loksunud. Ma ei väida, et seda on keerulisem teha, kui sa ei tööta digitaalse nomaadina, aga minul tuleb see nii paremini välja. Kasuks tuleb hea distsipliin. Ennast tundes oskan öelda, et minu kõige produktiivsem aeg on varahommikul või hilisõhtul – nõnda saan oma tegevused kõige mugavamalt päeva peale ära jagada. Olulisim on ennast mitte töösse uputada ega ka turismi või puhkamisega ära unustada. Mulle meeldib kiiresti reisida – jääda ühte kohta umbes kuuks ajaks ja siis edasi hüpata. Nii saan tutvuda uute inimestega, avastada võõraid linnu ja ekselda tundmatus looduses. Samas on kuu ka hea vahemik, et kohaga harjuda ning ennast mugavalt tunda.

Talvine hommik Norra Fjordides. Foto: Kristjan Jekimov

Piirangud
Kahjuks ei ole digitaalse nomaadina võimalik töötada igal pool. Või noh, on, aga see tuleb piirangutega, millest peamine on interneti olemasolu. Ma armastan looduses matkamist ja vahel jään perifeeriasse pikemaks ajaks. Kahjuks pole muu maailm Eesti, kus hea 3G- või 4G-signaal on kättesaadav ka rabas sumbates. Ma olen veetnud mõned kuud vabatahtlikuna ka sellistes kohtades, kus internet on piiratud või puudulik. Sellisel juhul peab arvestama, et muu töö jääb pausi peale. Mõned väljaminekud tuleb järgneval kuul tasa teha kas siis intensiivsemalt töötades või säästlikumalt elades.

Kõik probleemid korruta kahega
Reisides tuleb ikka äpardusi ette. Kujuta ette, et telefon varastatakse ära või arvuti läheb katki. Kodus olles oskaksid sa võrdlemisi mugavalt leida paranduse või asenduse. Võõras riigis elades on see natuke keerulisem ettevõtmine. Esiteks on su peamised töövahendid läinud ja nüüd tuleb see probleem ka lahendada. Sa oled võõras linnas, ei oska kohalikku keelt ja ainuke, millele võid loota, on internetis olevad soovitused. Lisaks on riikides erinev tööeetika. Frustreerivaks võivad osutuda näiteks pikad ooteajad või palkade maksmine. Mured tuleb lihtsalt omaks võtta ning asjadega harjuda – rahulikult.

Näe maailma uue pilguga
Enne sai mainitud, et digitaalse nomaadina töötamise köitvaim omadus on vabadus reisida. Minule on see võimalus avastada uusi kultuure ning ammutada enda tööks inspiratsiooni. Rännata ringi, teha tööd erinevate inimestega, kogeda uusi kultuure – kõik see muudab mind paremaks, nii töös kui ka elus. Inimese empaatiavõime ja isiksus kasvavad, kui ta näeb maailma erinevate nurkade alt, tunnistab, kuidas inimesed erinevates maailmajagudes elavad ning õpib tundma nende muresid ja rõõme. Erinevad kultuurid ja kohtumised avardavad maailmavaadet ning inspiratsioon tulebki ju oskusest vaadata ja tunda ära oluline.

Sõbrad ja perekond
Viimane punkt on kombinatsioon heast ja halvast. Peaaegu kolm aastat kodust eemal olles pole ma tihti tundnud ennast üksikuna. Vastupidi, olen tavaliselt ümbritsetud uute tuttavatega, kellest mõnest saab ajapikku väga lähedane sõber. Sellele vaatamata olen vahel kurb, sest tunnen puudust oma sõpradest, kes jäid Eestisse või kes reisivad samuti mööda maailma ringi. Perekond on mulle ülimalt oluline ja neist eemal olemine on vast raskeim osa digitaalse nomaadi elustiili puhul. Whatsapp ja Skype teevad elu küll lihtsamaks, kuid miski ei asenda nende kohalolu.

Kokkuvõtteks tuleb öelda, et mida kauem rändan ja töötan, seda rohkem tahke ma selle elustiili puhul avastan. Kohe kindlasti ei leia kõik inimesed selles oma võlu ning vahest ei sobigi see kõigile. Tuleb lihtsalt mõista, et puhkus ja reisimine erineb suuresti töötamisest ja reisimisest, eriti kui teha seda pikemat aega. Isiklikult olen leidnud endale praegu hea lahenduse ning vaatamata negatiivsetele külgedele olen elu ja tööga igati rahul.

Kristjani tegemiste ja rändamiste kohta saab lähemalt lugeda siit: http://jekajalutab.wordpress.com