Eriti ilmekalt torkab silma magusatootja suuromaniku Oliver Kruuda üleolev suhtumine väikeinvestoritesse seoses ülevõtmispakkumise tegemise ning toiduainete tootmisega tegelevate harude müümisega riskikapitalistidele. “Tegin väikeaktsionäridele 60 protsenti kõrgema pakkumise, ikka halvasti. No mida ma veel tegema pean?” kommenteeris aripaev.ee-le ülevõtmispakkumise mittekooskõlastamist finantsinspektsiooni poolt suuromanik ise. Seda lauset võib tõlgendada ka nii, et toppisin väikeinvestorite suu pappi täis ja nüüd olge vait.

Taoline käitumine tuletab mulle meelde Lõuna-Korea tehnoloogiagigandi Samsungi asutaja ja suuromaniku Byung-Chul Lee suhtumist ettevõtte väikeaktsionäridesse. Varsti pärast tehnoloogiamulli lõhkemist, kui Ericsson oli pankroti äärel ning Nokial ei olnud samuti kõige paremad päevad, säras mobiiltelefonide turul Samsung ning ettevõtte aktsia sai väga populaarseks USA ja teiste lääneriikide investorite hulgas. Kuna nende kätte läks üsna suur osa ettevõtte aktsiatest, soovisid aktsionäride esindajad, et nende häält ka rohkem kuulda võetaks. Lee reaktsioon oli ühene, andes mõista, et tegelikult on tema firma omanik ning väikeinvestorid hoidku parem oma suu kinni.

Samasugust suhtumist väikeinvestorite suhtes on selgelt tunda ka Kruuda käitumises väikeinvestorite suhtes.