Kuidas Edward Snowden võib mõjutada sinu järgmise auto värvi

 (3)
Kuidas Edward Snowden võib mõjutada sinu järgmise auto värvi
Nissan Sport Sedan Concept Detroiti autonäituselScanpix/AFP

Inimeste valikud, mis värvi auto osta, ei tule värviekspert Paul Czornij sõnul "laest", vaid näitab reageeringut ühiskonnas toimuvale, kirjutab autoblog.com.

Jeep pani roostekarva toonile, mis kaunistab 2014. aasta maasturit Wrangler Sahara, nimeks "Copperhead Pearl." Ford nimetas sarnase punakaspruuni tooni oma uuel Escape Titanium mudelil -"Sunset metallic." Land Rover, kes tuli välja peaaegu identse värviga Range Rover Sport’i puhul, pani toonile nimeks "Chili Red".

Nimetatagu neid toone kuidas iganes, BASF-i värvitundmisosakonna tehniline juhataja Paul Czornij nimetab seda kõike kinnituseks oma teooriale.

Ekspert autovärvide alal kuulutas neli aastat tagasi, et pruunid, punased ja apelsinikarva toonid saavad kogu autotööstuses kõige populaarsemateks. Kui vaadata ringi Detroiti autonäitusel, siis just sellised värvivariatsioonid seal valitsevad. Buick on oma Regali uuendatud mudelile andnud tooni, mis kannab nime "Copper Red Metallic", Ford on aga välja töötanud "Copper Flame" nimelise uue värvivarjundi. Maha ei jää ka Nissan, kes on oma uue, julge sportsedaani värvivalikul inspiratsiooni saanud maailmakuulsa Stradivariuse viiuli toonidest.

Kui autoentusiastid annavad autonäitusel väljapandule hinnangu ideeautode, porilaudade ja hobujõudude põhjal, siis Czornij näeb asja läbi värvivarjundite spektri, värvide sära ja helgi kaudu. Nende detailide alusel suudab ta lisaks trendide kirjeldamisele sõnastada, mis maailmas toimub.

Selgub, et auto värv võib inimese kohta öelda nii mõndagi. Vähe sellest – kui vaadata, mis värvi autosid ühe riigi elanikud eelistavad, ütleb see sama palju riigi kohta tervikuna.

"Edward Snowdenil on lähiaastatel suur mõju selle üle, mis värvi autod olema saavad,“ ütleb Czornij. Snowden on mees, kes paljastas maailmale Ameerika julgeolekuteenistuste kuriteod maailma kodanike vastu, lekitades dokumendid, mis näitasid, kuidas USA valitsus kogub andmeid tuhandete eraisikute kohta. Czornij kinnitab, et tema väide ei ole nali. Ta ennustab, et ameeriklased reageerivad nende privaatsust õõnestavale roostele alateadlikult võimsa, tugeva sõnumiga – nad valivad toonid, mis seostuvad usaldusväärsuse ja kindlusega, sinised ja rohelised toonid.

Ka sündmused nagu 11. september ja majanduskriis mõjutasid Czornij ’ sõnul tugevalt autode värve. Autoostjad vältisid väljakutsuvaid toone, mis võiksid kuidagi viidata suurejoonelisusele ja jõukusele. See sillutas teed valgetele ja hõbedastele toonidele.
Ameerikas oli valge kolm aastat järjest kõige populaarsem auto värv – tervelt 25 protsenti Põhja-Ameerikas müüdud autodest olid valged. Hõbedased ja mustad toonid võtsid 19 protsenti turust, nende järel oli hall 12 protsendiga.

Uue värvi kontseptsioonist kulub Czornij sõnul turule jõudmiseks umbes neli aastat, seega jõuavad autode värvid ajale järele väikse viivitusega. Näiteks kui vastavalt raportitele lõppes Ameerika majanduse langus 2009. aastal, hakkavad julged toonid alles praegu tagasi tulema.