Kuidas hoida ennast jõulupiinade eest

 (2)
Jõuluvana
JõuluvanaSipa/Scanpix

Käes on aeg, kui viimasel minutil jõulukinkide ostjad, higipull otsa ees kaupa kärusse laovad. Neid vaesekesi piinab ketserlik mõte: jõuludeta oleks elu siiski lihtsam ja odavam.

On sugulasi ja sõpru, kes ei saa sellest mõttest iialgi aru. Nende suhtes tuleb olla taktitundeline ja nende jõule mitte ära rikkuda. Ülejäänute suhtes saab vahetult enne pühi osturalliga startija enda ja oma pangaarve elu siiski natuke kergemaks teha, kui ta jõulud mõõdukalt edasi lükkab.

Kui trumm on läinud, pole vaja pulki takkaotsa visata

Esiteks tuleb endale tunnistada, et jõuluaegsed allahindlused on sama petlikud kui see, et mingi toode maksab 99,99 krooni. Kuna sisseostud kuhjuvad ja üldine tarbimiskõver tõuseb, tundub iga allahindlus soodne. Pealegi iseloomustab paljusid inimesi mõttelaad, mida kirjeldatakse väljendiga “kui trumm on läinud, mingu juba pulgad ka”. Selline inimene mõtleb kaubamajast kingikotte välja lohistades, et läheb ja sööb nüüd kõhu restoranis korralikult täis, sest on kingiostmisest väsinud.

Aga õnneks järgneb nuhtlusele nimega detsember õnnelikum aeg, mida kutsutakse jaanuariks. Sinna aega, kus kauplused tahavad oma kaubast lahti saada, tuleks jätta ka kõik võimalikud jõuluostud. Nii saab teha n-ö läbirääkimiste käigus kokku lepitud kingitustega, näiteks kui on otsustatud soetada telekas või lapsele arvuti.

USA tarbijate uus nipp aga on osta aina enam kinkekaarte. Riikliku Jaemüüjate Föderatsiooni uuringust selgub, et pooled ameeriklased tahavad pigem kinkekaarti kui kingitust. CNBC andmetel on ostetud kinkekaardi keskmiseks hinnaks 430 krooni ning kaardid katavad kümnendiku kogu pühadeaegsest jaemüügiturust. Krediidiinfofirma Bernard Sandsi analüütik Richard Hastings väidab Financial Timesis, et kinkekaartide ostmine märgib pühadeaegse poeskäimise “paradigmamuutust”. Kinkekaartide eelistamise taga on lihtne tõde: inimene tahab oma aluspesu ja puudritoosi ise osta. Olgem ausad: alati sobivate kingituste nimekiri on lühike. Ja selles nimekirjas on lõhnaõli natuke liiga kallis, joogikruus natuke liiga odav ja CD sai juba mullu kingitud. Kinkekaarte seevastu võib osta näiteks hambaarsti juurde või ilusalongi minekuks. USAs väljastavad kinkekaarte juba ka pangad.

Üks ameerika tarbimisportaal soovitab kingitusi ostes kohe küsida ka, mis tingimustel kaupa saab tagastada. “Sama etteaimatav kui pühadeaegne ostuaeg, on sellele järgnev soovimatute kingituste tagastamine,” märgib Consumer Watchi portaal. Tšekid soovitatakse alles jätta juba seepärast, et saada kaupa poodi tagastades täishind, mitte pühadejärgne odav hind.

Eesti elanike võlguelamisest on saanud riiklik küsimus. Manitsejate armeega, mille eesotsas Eesti Pank, on liitunud ka kommertspangad. Jõulude ajal saab sellest kahjuks ka isiklik küsimus. Kolleeg nägi, kuidas ühel Hansa kuldkaardi omanikul — kaardi vähim limiit on 80 000 krooni — jäi toidukraam ostmata, kuna limiit oli ületatud. See tähendab, et pühade ajal tasub poes arveldada sularahaga — selle kokkukuivamine paistab selgemini ja kiiremini kätte.

Jõulustressi vastu aitab hästi orelimuusika

Muidugi pääseb jõuludest vaid teatud piirini. Ettevaatusabinõudest hoolimata kavatseb keskmine ameeriklane kulutada ainuüksi kingitustele 10 000 krooni ja keskmine britt veidi vähem. Eestlane pole ka kuigi säästev — Eesti Ekspress saatis täpselt aasta tagasi reporteri tegema reportaaži sellest, kuidas ostureisile tulnud soomlased Eestis pühadeks kaupu kokku kuhjavad. Mõnevõrra pettunud reporter aga nägi, kuidas soomlased iga ostu tehes hinda vaagisid, samas kui eestlased hoopis väiksemate kõhklustega kärud asju täis ladusid.

Mõistlikku tarbimist jõulude ajal on vaja selleks, et päästa end jõulustressist, mis on sama tõsine asi kui kevadväsimus. Näiteks näitab Eesti Konjunktuuriinstituudi tarbijabaromeeter, et detsembris tundub inimestele nende majanduslik seisukord üldiselt halvem. Mure oma pühadeaegsete kulutuste pärast närib ka rikkamaid rahvaid: veerand brittidest tunnistab, et jõulud tekitavad neile suurt muret, ja vaid kolmandik ei muretse oma väljaminekute pärast.

Austraalia Adelaide’i Ülikooli teadlased avastasid kaks aastat tagasi, et orelimuusika aitab tunduvalt vähendada selliseid tavapäraselt jõulude ajal kogetavaid negatiivseid emotsioone nagu pinge, depressioon, viha ja väsimus.