Kuidas oma kodu ostnud pere virelemisest pääseks?
Kokkuleppeliselt on selle uue mööbli ja kodutehnikaga sisustatud maja turuväärtus 3,5 miljonit krooni. Hoovis seisab liisitud kesklassi auto, millele lisaks tavatseb pere vähemalt korra aastas puhata välismaal. Pereisa hoiab väikest aktsiaportfelli, pereema säästud seisavad tähtajalisel hoiusel.
Krediitkaardid tühjad
Väljastpoolt paistab see pere edukas, kuid iga palgapäeva eel on peaaegu kogu krediitkaartide ning arvelduskrediitide limiit kasutatud. Samas ei soovi pere oma elustandardit muuta ega ka sõpradele-tuttavatele tunnistada, et neil raha napib.
Sampo Pank ning Krediidikassa võtsid kirjeldatud sissetulekute ja väljaminekute struktuuriga kliendid kohe omaks ning kutsusid nende saatusekaaslasi finantsnõustamisele. “Kui kohustuste täitmine on normaalse elu juba raskeks muutnud ja kreeditorid nõuavad igaüks oma osa, on refinantseerimine hädavajalik,” ütles Krediidikassa juht Karl Mitt.
Veel laenu juurde
“Selle konkreetse näite puhul on igati mõistlik tegu võtta laenu juurde kinnisvara tagatisel,” ütles Sampo Panga personaal- ja jaepanganduse direktor Tõnu Vanajuur. Tema kinnitusel on kõige olulisem täbarat seisu tunnistada, koondada seejärel kõik kohustused ühte kuumaksesse ning finantsdistsipliinist kinni pidada.
Sampo finantsnõustajate arvestuse kohaselt vabastaks tarbimislaenude, autoliisingu ning õppelaenu ümbermängimine kinnisvara tagatisele iga kuu ligi 8000 krooni, mida saaks mõningase kogumise järel kasutada näiteks reisimiseks. Laenu kuumaksed langeksid samas 21 912 kroonilt 13 835 kroonile.
“Jah, nad on vahepeal finantsiliselt libastunud ja teinud emotsionaalseid otsuseid,” rääkis Vanajuur tarbimislaenude võtjaist. “Probleeme ei tohiks aga eitada. Ma arvan, et kõigil pankadel on selliseid kliente.”
Nii Hansapank, SEB Eesti Ühispank kui ka Nordea Pank andsid mõista, et ükski pere nii palju laenu võtta ei saa. “Teie poolt konstrueeritud perekonna sissetulekud, laenukohustused ja kulutused ei ole vastavuses reaalsusega,” edastas Ühispanga äriarendusjuht Triin Messimas.
Väiksemate laenukohustuste asendamine kinnisvaralaenuga võiks pere olukorda leevendada, kui maja turuväärtus võetud kohustusi piisavalt ületab. “Kui sellist võimalust ei ole, tuleb paratamatult millestki loobuda odavama vastu,” sõnas ta.
Loobu kuvandi säilitamisest
“Eeldatavasti see pere näiteks puhkusereisile minekut lubada ei saa,” märkis Hansapanga arendusjuht Kersti Arro. Järgmise tarbimislaenu või auto soovitas ta muretseda alles pärast pere sissetuleku suurenemist.
Nordea krediidiriskide spetsialist Kaupo Kiisler ütles, et Nordea sellele noorele perele ühtki täiendavat krediiti ei annaks. “Tuleks kulud üle vaadata ja neid vähendada,” sõnas ta ja soovitas loobuda kuvandi säilitamisest. “Peaks tunnistama endale, et raha napib, ja muutma elustiili.”
Kommentaarid
Kristjan Lepik, Tarkinvestor.ee asutaja
Esimese asjana hakkas silma, et osa rahast oli aktsiates ning hoiusel, kui teise käega tarbimislaenu ja krediitkaarti kasutati. See on väga ebaefektiivne, kui annad oma raha pangale 4 protsendiga ja pank annab sulle selle sama raha 16 protsendiga tagasi.
Realiseeriksin tähtajalise hoiuse ja aktsiad ning maksaksin saadud rahast tarbimislaenu tagasi. Pangas võidakse soovitada kinnisvara tagatisel ka täiendavat laenu võtta, kuid seda ma ei teeks. Laenukoormus tõuseks nii veelgi. Praegu saab pere enam-vähem hakkama, kui piiraks tarbimist, ja kui see ei aita, müüksin näiteks auto.
Tarbimislaenude abil jooksvaid kulutusi finantseerida on rumal, sest sellega lükatakse probleeme lihtsalt edasi. Samamoodi võiks lahtise luumurru ravimiseks unerohtu võtta.
Andrus Saar, uuringufirma Saar Poll juhataja
Kirjeldatud perele ei saa kaasa tunda. Noored on läinud kaasa ajastu hullusega, mis on nad muutnud panga orjadeks. Kui jätta kõrvale õnn — loteriivõit, uus abielu väga rikka inimesega, osav aktsiainvesteering, hästi müüv ideevälgatus ja muu selline -, tuleks muuta väärtushinnanguid. Kui noored väärtustavad aga vaid staatuse sümboleid, polegi neil muid valikuid, kui aina lisaraha teenida, kuni võimeid ning tööd jätkub.
Jaak Tõrs, Eesti Panga finantssektori poliitika allosakonna juhtaja
Kogutud finantsvara suurus võiks katta vähemalt poole aasta laenumaksed ja seda eeldusel, et teise pereliikme palk katab muud elamise kulud. Näiteks toodud perekonnal oleks praegu mõistlik loobuda osast kulutustest, mis võimaldaks tulevikus tarbida sellises mahus, nagu soovitakse.
Alustuseks tuleks vähendada kõrgema intressiga laenutoodete, nagu tarbimislaenu ja krediitkaardi kasutamist.
Kaido Saar, Balti Investeeringute Grupi Panga turundus- ja müügijuht
Pere suurim mure on eluasemelaen, mis on sissetulekutega võrreldes ebaproportsionaalselt suur. Ilmselt on selle kuumakse nüüdseks ka juba mitme tuhande krooni võrra kerkinud.
Igapäevaelus tuleks vastu seista liigse tarbimise kiusatustele. Kindlasti ei tohiks läbi elada oma sääste, mis tagavad mõneks ajaks pehme maandumise. Tõelises rahahädas tuleks aga piirata oluliselt tarbimist, loobuda autost ning vahetada eluase väiksema vastu.
