Toiduallergia võib väljenduda ka astmahoogudes, kuid toiduallergia ei ole bronhiaalastma üldine põhjus. Nahanähud avalduvad dermatiidi või muude urtikaarset tüüpi löövetena. Peamised seedekanali vaevused avalduvad oksendamise ja kõhulahtisusena. Imikutel on see peamiselt tingitud lehmapiimaallergiast.

Toiduallergia tekkimisvõimalusi on võimalik vähendada, alustades ranget kontrolli juba raseduse ajal. See kehtib eriti riskiperede puhul. Rase peab toituma mitmekülgselt, et tagada organismi varustamine kõigi vajalike toitainetega. Rinnaga toitmise ajal peab ema teadma, et rinnapiim sisaldab neid valke, mida ta toiduga on tarbinud. Rinnapiima imendub ka alkohol, ravimid, lisaained, saasteained. Seepärast peab imetav ema olema eriti tähelepanelik oma toidu valikul. Rinnapiimaga toitmine vähemalt 6 kuu jooksul lükkab edasi potentsiaalse allergia avaldumist ning leevendab selle kulgu.

Eriti ettevaatlik peab olema “riskiperedes”. Imiku toidusedelit tuleks rikastada vähem allergiat põhjustavate toiduainetega, nagu näiteks riis, oder, kaer. Edaspidi võiks lisada köögi- ja puuvilju. Lehmapiima, nisu, kala, liha peaks vältima vähemalt esimese 9, soovitatavalt 12 kuu jooksul. Iga uus toiduaine lisatakse eraldi ja mitte sagedamini kui kahe nädala järel.

Imikueas põhjustavad enam allergiat piim, muna, nisu, oder, riis, kaer, soja, oad, herned, banaanid, kala ja veiseliha. Mängu- ja koolieas on üheks suuremateks allergia põhjustajateks pähklid ja mandlid. Allergiat võivad põhjustada ka puuviljad (virsikud, kiivid, õunad jt) ja köögiviljad (paprika, tomat, kartul, seller jt.). Täiskasvanutel põhjustavad tihti allergiat pähklid ja mandlid ning maitseained (pipar, köömned, kaneel, sinep jt.). Kui allergia avaldub enne kolmandat eluaastat, siis enamikul juhul möödub see vanemas eas.

Allikas: Terise Arengu Instituut