Ametlikult räägitakse spämmi puhul ebaseaduslikust elektroonilisest otseturustusest, kirjutas andmekaitse inspektsiooni nõunik Stiina Liivrand Delfi Majandusele.

Elektrooniline otseturustus on igasugune e-posti, lühisõnumi või multimeediasõnumi teel kaupade või teenuste pakkumine. Ka näiteks poliitreklaam või heategevuslike organisatsioonide poolt oma tegevuse edendamiseks tehtavad pakkumised (näiteks loomade varjupaikade üleskutsed) on otseturustus – mistahes sisuga teade, mille eesmärgiks on pakkumise saatja tegevuse edendamine.

Suurima osa otseturustuslikest pakkumistest moodustavad uudiskirjad ja kampaaniad.

Milline elektrooniline otseturustuse teade on seaduslik? Esiteks, inimesele võib pakkumisi saata vaid juhul, kui ta on neid pakkumisi saada soovinud. Ilma inimese teadmata pakkumisi saata ei või. Lisaks peab pakkumine sisaldama informatsiooni selle kohta, kes on pakkumise saatnud ja juhendit, kuidas edaspidistest pakkumistest saab loobuda.

Inimene saab ise palju ära teha, et vältida soovimatuid pakkumisi. Alustuseks tuleks kriitiliselt jälgida, milliseid enda kontaktandmeid ja kus neid avaldatakse.

Avaldades oma kontaktandmeid Internetis tuleb arvestada, et igal ühel on nendele juurdepääs ja nn spämmirobotitel on kerge selliseid kontaktandmeid spämmisaajate nimistutesse koguda.

Seetõttu soovitab Andmekaitse Inspektsioon oma kontaktandmeid avalikes kohtades mitte avaldada ja kasutada võimalusel oma pärisnime asemel pseudonüümi (see aga ei tähenda oma sõbra või tuttava andmete avaldamist enda andmete asemel).

Lisaks soovitab inspektsioon luua omale Internetis avaldamiseks spetsiaalse e-posti aadressi, millest kahju poleks, kui rämpskirjad selle täidavad. Sel juhul ei ole vaja muretseda omanimelise või muul põhjusel olulise e-posti aadressi muutumise pärast rämpskirjade prügikastiks. E-posti aadresside loomine on valdavalt lihtne ja tasuta.

Märksa raskem on hiljem võidelda soovimatute e-kirjade saatjatega ja panna piiri rämpskirjade saatmisele.

Kui aga omanimelise e-posti aadressi või muude oluliste kontaktandmete avaldamine Internetis on ilmtingimata vajalik, soovitame kasutada „@“ märgi asemel muid sümboleid, näiteks „at“ või „(a)“ vms. Nii on võimalik oluliselt vähendada spämmirobotite poolt koostatavatesse nimistutesse sattumist.

Olukorras, kus kahju on juba saabunud ning soovimatud e-kirjad ja sõnumid on vallutanud e-postkasti või telefoni, on võimalik e-postikasti seadetes ja mobiiltelefonides luua filtreid ja blokeerida soovimatute e-kirjade ja sõnumite saatjad.