Eesti kütuseturg on jagatud. Suuremad on väiksemad neelanud, teiste seas võttis Statoil üle Shelli jaamad. Nüüd on pikka aega investeerimisele pühendunud väliskapitalil põhinevad kütusefirmad hakanud raha tagasi teenima. Hästi läheb nii Statoilil, Nestel kui Lukoilil. Abiks on olnud maailmaturuhindade langus, dollarikursi alanemine, automüügi suurenemine. Lisaks on ohjeldatud musta kütuseäri. Tolliameti kütuseaktsiisi laekumised on tänavu võrreldes möödunud aastaga kasvanud 10%. Et kütuseturu kasvuks hinnatakse 6%, näitab suurem laekumine salakütuse osakaalu vähenemist.

Kaubandusettevõtted aga alles võitlevad turuosa eest. Kes tahab turuosa juurde saada, peab selle eest üha rohkem maksma, kirjutas Tallinna Kaubamaja juhatuse esimees Raul Puusepp suvel Äripäevas. “Suuremad kaubandusketid on mõistnud, et täna on Eestis turu hõivamise (loe: ostmise) aeg. Kui suuremate kettide endi poolt prognoositavad turuosad kokku liita, siis ei ole see mitte 100% ega isegi mitte 200%, vaid üle selle,” märkis ta. Jaekaupmehed peavad kõvasti punnitama, et jagada seda sada protsendiosa, mis tegelikult olemas. See on võitlus homse kasumi nimel. “Mida kõrgemat hinda oled turu eest nõus maksma, seda suurem on tõenäosus soovitud turuosa võita. Tänased turulolijad on tulnud kõik võitma,” ütles Puusepp. Tema enda juhitud Kaubamaja ongi tasapisi võitma hakanud: tänavuse teise kvartali kasum tõusis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 83 protsenti.

Karm võitlus toob muidugi ka kaotajad, mistõttu võib järgmistel aastatel oodata traditsioonilises jaekaubanduses konsolideerumist. Kes lahingus edasi ei tormanud, kukub hobuselt. Inimeste tarbimist võib pidurdada ka see, et enamik maksevõimelisi kodanikke ägab juba laenude all ning laenude lagi on vastu tulemas. Seda kinnitas Hansapanga uuring, mille järgi kannatab Eesti palkade tase välja 24 miljardi krooni ulatuses eraisikulaene. Laenude maht on juba kerkinud 21 miljardi kroonini.

Kütusefirmadel peaks edaspidigi plussmärgiga minema, ehkki kasumit piirab endiselt tugev konkurents. Samuti vähendab järgmisel aastal kütuse ja mitmete teiste kaupade tarbimist kroonine kütuseaktsiisi tõus. Kütusefirmad ise kurdavad, et sel aastal on hinnasõda nende kasumimarginaalid alla viinud. Siiski on tõenäoline, et kütusemüüjad jätavad mulje vihasemast sõjast, kui tegelikult käimas, sest nad on varmad vaatama, et marginaalid allapoole kriitilist piiri ei langeks.

Tegelikult mahub ka kütuseturule mõni uus tegija. Näiteks meie pangandusturule soovib tulla Läti Parex Banka ning Nordea Panga Eesti filiaali juhatuse esimees Juhani Seilenthal kommenteeris seda sõnadega: “Pangad teenivad ju kasumeid, järelikult on turul ruumi.” Nii vaadates on ruumi ka kütuseturul.