Hinnatõusu põhjustab käibemaksu suurenemine praeguselt viielt protsendilt 18-le. See ei juhtu küll liitumise hetkel, vaid 2007. aasta suvel ja mõjutab kütteturba, briketi, küttepuu, kivisöe ning kaugkütte hinda. Ühtlasi kasvab vee ja tuule jõul toodetud elektrienergia hind 18%, selle käibemaks on hetkel null.

Briketti müüva Kiviõli Keemia OÜ turundusosakonna juhataja Tiit Vanamölder nentis, et hüppelisest hinnatõusust mööda ei pääse, kuigi kütte hind tõuseb tasapisi nii või teisiti. Praegu maksab tonn brikett 1100–1500 krooni. Hinna sisse on arvestatud ka kojuvedu.

Ka tonn kivisütt, mis maksab Söeteeninduse ASis 830 krooni, ning kuupmeeter küttepuud hinnaga 284 krooni kallinevad nelja aasta pärast.

Kuna eile hakkas kehtima muudatus, millega pikendati käibemaksu asendamise tähtaega 2005. aasta suvelt 2007. aasta suvele, siis suhtus Tallinna Kütte müügidirektor Priidu Nõmm hinnatõusu skeptiliselt ning pidas ennatlikuks praegu sellest rääkida. “Kuna siiani on tähtaegu pidevalt pikendatud, siis ma leian, et hinnatõusust rääkida oleks praegu tarbijaid desinformeeriv,” nentis Nõmm.

Rahandusministeerium on teinud analüüsi, millele tuginedes suureneb 2000. aasta andmete põhjal käibemaks 14 kroonilt 41 kroonile kuus. Kui arvestada kütteperioodiks 6–7 kuud, suurenevad kulutused küttele leibkonnaliikme kohta kuni 289,8 krooni aastas. Kuu keskmisena tähendab see 10–24 krooni võrra suurenenud väljaminekuid.

“Kuna eluasemekulutuse näol on tegemist vältimatute kulutustega, väheneb nende kulutuste suurenemisel leibkonna vabadus kasutada oma ressursse ning leibkond muutub suhteliselt vaesemaks,” kommenteeris Katrin Lasn rahandusministeeriumi majandusanalüüsi osakonnast.

2000. aastal moodustasid leibkonnaliikme väljaminekud eluasemele kuu keskmisena 15,3% väljaminekutest. Kui eeldada, et koguväljaminekute ning eluasemele kulutatavate väljaminekute suhe püsib konstantsena, siis 5% käibemaksumäära asendamisel 18% käibemaksumääraga suurenevad leibkonnaliikme kuu keskmised väljaminekud eluasemele kuni 16,4%ni väljaminekutest.