“Enne sõda oli Gruusia majanduse olukord hea — majanduskasv oli kiire, investeeringuid voolas sisse arvukalt, inflatsioon oli langemas, rahanduses oli olukord stabiilne. Samas oli Venemaa kasvav agressiivsus investeeringuid selgelt vähendamas,” kirjeldas Laar varasemat seisu.

Tema sõnul oli sõda majandusele loomulikult ränk löök. Kui rängaks selle mõjud osutuvad, sõltub sellest, mis saab edasi. “On üsna kindel, et Gruusia saab Läänest üsna ohtralt toetust. Mõnes kohas oli investoritel aga ka õnne — äsja erastatud Poti sadam purustati küll täielikult, kuid samas polnud investorid seal veel jõudnud uute terminalide rajamist alustada,” tõi ta näite.

“Gruusia majanduspoliitika jääb liberaalseks, see loob majanduse uuesti kasvule pööramiseks hea aluse — seda loomulikult praeguse valitsuse ja sisepoliitilise stabiilsuse säilimise korral,” rääkis Laar.

Eelmise aasta kevadel käis koos Eesti presidendiga siit ka hulk ettevõtjaid Gruusias ärivõimalusi uurimas. Mart Laari sõnul on sedalaadi investeeringud riskantsed, kuid vähemalt sama riskantsed on investeeringud Venemaale. Venemaa käitumist iseloomustas Laar sõnaga “irratsionaalne”. “Usun, et pikemas perspektiivis võib just tema olla selle sõja kõige suurem kaotaja. Venemaa eesmärk oli Gruusia valitsuse kukutamine ja maa suuna muutmine — kui ta selles ebaõnnestub, on ta kokkuvõttes lüüa saanud. Gruusia ehitab end uuesti üles, Venemaa on oma maine maailmas aga lootusetult määrinud,” oli Laar veendunud.