Laevad ja majandus jäätuvad

 (20)
Jäätuvad laevad
Äripäev

Valitsus otsustab teisipäeval, kas investeerida hiigelsumma laevateede murdmiseks erakordse külmaga jäätunud merel, mis suurendaks hüppeliselt Eesti transiidimahtu, ja loobuda enne riigikogu valimisi eelarveraha jagamisest vaestele.

Jäästaap esitab esmaspäeva õhtuks majandusminister Liina Tõnissonile erakorralise rahanõude, mille abil suudetakse ära hoida jaanuari lõpul ähvardav sadamate sulgemine mere jäätumise tõttu, ütles pühapäeval Veeteede ameti peadirektori asetäitja Arvo Veskimets.

Eelarves määratud rahaga suudetakse sadamaid töös hoida veel paar nädalat. Sadamate sulgemine peataks suure osa ekspordist ja kogu transiidi, mis seab kahtluse alla tänavuse majanduskasvu.

Valitsus võib lasta sadamad kinni külmuda, sest pole kindel, kas kulutada eelarveraha jäämurdmisele või pensionäridele ja lastele, selgitas Tõnisson laupäeval uudistesaates Aktuaalne Kaamera.

“Kui Eesti suudaks Muuga sadama lahti hoida, suudaksime tagasihoidlike arvestustega vähemalt 5 protsenti kaubavoogusid juurde haarata, sest naaberriikide sadamad on kinni külmunud,” ütles naftatransiidiettevõtte AS Pakterminal juhatuse esimees Raivo Vare. “Muuga sadam on Eesti majandusele prioriteetne, mida tuleks eelistada väikesadamatele.”

Transiidiärimehed lubasid jäämurdmist ise rahastada, kui riigil raha pole, kuid riik on endale võtnud kohustuse rahastada jäämurdmist.

“Pärnu sadama sulgemine toob Eesti eksportijatele ja neid teenindavatele ettevõtetele kaasa sadade miljonite kroonide suuruse majandusliku katastroofi,” ütles ASi Tootsi turvas asedirektor Ülo Kaldma. “Kui me paneme sadama sulgemisel oma turbafreesid seisma, kaotavad töö näiteks ka meid teenindavad autofirmad.”

Turba eksportimisel läbi Paldiski või Muuga sadama kallineb ühe tonni hind kuni 100 krooni võrra. “Kaup ei kannata sellist hinda välja, selgitas Kaldma.

Tootsi turvas ekspordib Rootsi turvast, millega köetakse kolmandik Stockholmi äärelinnadest.

Sadamate sulgemine halvab ka puidu ja tsemendi ekspordi. “Praegu töötame jää tõttu ligi 5 korda aeglasemalt,” ütles Kunda sadama kapten Aadu Nurmsalu. “Kui riik laseb väikesadamad sulgeda, siis peatub kogu Kunda tsemenditehase eksport.”

Kuigi Tõnissoni sõnul kuluks jäämurdmiseks täiendavalt 50 miljonit krooni, võib kogu praeguseks talveperioodiks erakorraliselt vaja minev summa ulatuda 120 — 170 miljoni kroonini.

“Valitsus peab igal juhul leidma vahendeid jää murdmiseks, maksku see kasvõi 200 miljonit, sest mullused kaks lisaeelarvet näitasid, et riigil on piisavalt raha,” ütles Riigikogu rahanduskomisjoni liige Kalle Jürgenson opositsioonilisest Isamaaliidust. “Praegu ohustab jää Eesti majanduskasvu, mis on piisav ettekääne raha võtmiseks stabiliseerimisfondist, kuhu on kogunenud juba mitu miljardit krooni.”

Riik kogus viimase kuue jäävaba aastaga laevaomanikelt igal aastal paarkümmend miljonit krooni nn jäämaksu, mis nüüd tuleb majanduse päästmiseks kasutusele võtta, lisas Jürgenson.

Majandusministeerium nägi tänavuse riigieelarvega veeteede ametile ette jäämurdmistöödeks ligi 7 miljonit krooni ja määras veel 8 miljonit krooni reservfondi, ehkki merendusasjatundjad hoiatasid juba varakult erakordselt karmi talve eest.

Eesti ainuke jäämurdja Tarmo, mis hoiab lahti põhjaranniku laevateid, vajab täiendavalt ligi 16 miljonit krooni kuus kütuse ostmiseks, rääkis Veskimets. Muuga sadamale lisaks Pärnu ja Kunda sadama lahti hoidmiseks tuleb rentida välismaalt kaks jäämurdjat. Soomlastele kuuluvale jäämurdjale Seuz, mis töötab praegu Põhjameres, on juba tehtud eelleping ning samuti oleks võimalik kümne päevaga tuua üks jäämurdja Kanadast.

Pärnu sadamat teenindab soomlastele kuuluv jäämurdja Protector, mis on suurematele laevadele tee rajamiseks liiga väike.

Seega kujuneb ühe kuu täiendavaks jäämurdmiskuluks 50-60 miljonit krooni. Jäämurdmistööd võivad kesta kuni aprillikuuni. Raskeimaks võib kujuneda märts, kui oodatakse jää kuhjumist läbimatuteks laamadeks ja Majandusministeerium ei välista siis paariks nädalaks sadamate sulgemist.