Laevafirmad Eesti märki kasutusele ei võta

Erinevalt Eesti märki kohe kasutada lubanud ettevõtetest, nagu Marat, Tallinna Sadam ja Estonian Air, on reisijaid vedavad laevafirmad tõrjuval seisukohal.

Eesti suurima laevafirma Tallinki peadirektor Kalev Järvelill ütles, et suhtub asjasse ükskõikselt. “Me ei oska sellega küll midagi peale hakata,” sõnas ta. Sama meelt oli ka laevafirma Lindaliinid juhataja Enn Rohula. “Laevas on niigi reisijaile palju teavet, milleks seda veel ühe sildiga risustada,” leidis ta.

Saku Õlletehase juhatuse esimees Cardo Remmel leidis, et nõndanimetatud Eesti logo õllepudelile kleepimine õlle väärtust ei tõsta ja seda kindlasti kavas teha ei ole. Remmeli sõnul on loomulik, et külalistele tere öeldakse ja nüüd on see tere ilusasti paberile joonistatud. Õlletehase juht ütles end omast käest teadvat, kui kallis on disainitöö ning seetõttu ei pane ka märgi väljatöötamiseks kulunud miljonid kroonid teda imestama.

Kultuuriministeeriumi asekantsler Siim Sukles ütles, et Andrus Veerpalu mütsil, nagu projekti tutvustanud Evelin Int Lambot lootis, Welcome to Estonia logo kindlasti ei näe. Küll aga tuleb selle kasutamine kõne alla näiteks sinimustvalgetel jopedel. Sukles lisas, et märgist märksa enam meeldib talle slaidiprogramm koondnimetusega “Paremaks muutumise maa”, mida saab kasutada nii võistlusplakatitel kui ka -areenidel. Sukles ütles, et “Welcome to Malaisia” on kirjutatud vormelitele ja analoogiline tervitus ilmub tabloole pärast iga väravat ka Inglismaa jalgpalliliiga mängude ajal.

Majandusministeeriumi asekantsleri Raul Malmsteini sõnul sõltub “Eesti tuntuks” projekti majanduslik efekt sellest, kuidas erasektor ja ettevõtjad selle omaks võtavad. Ühtne identiteet loob Eesti toodetele paremad eeldused läbilöögiks välismaal, suurendades nii eksporti kui ka välisinvesteeringuid. Kui suurt kasu see tegelikult Eesti majandusele toob, ei oska täna keegi öelda.