Reisijate arvu vähenemist tunnetavad nii Tallinna kui Helsingi sadamad, kus mõlemast on tänavu läbi käinud 3–4 protsenti vähem reisijaid kui eelmisel aastal. Tallinna–Helsingi vahel kulgevas reisilaevaliikluses 40–50 protsendi suurust turuosa omava Hansatee juhatuse esimees Enn Pant ütles, et lagi on käes ja kasvu pole enam loota. “Millega meelitada siia soomlast, kes on juba kümme korda Eestis käinud?” küsis ta.

Pant süüdistas riiki selles, et vaatamata sellele, et laevanduspoliitika suunad on valitsuses heaks kiidetud, neid ei täideta ja laevafirmad on oma muredega üksi jäetud. Ta ütles, et mõistab endise rahandusministeeriumi töötajana hästi, et eelarvest pole raha võtta laevafirmade toetuseks sarnaselt Soome ja Rootsiga, kuid riik võiks reguleerida monopoolses seisus oleva Tallinna Sadama poolt võetavaid makse. Sadama kasum on nii suur, et sellest võiks tema hinnangul vabalt sada miljonit krooni kasutada Eesti laevafirmadele kehtestatud maksude alandamiseks poole võrra, sest kokkuvõttes võidaks selleks kogu riigi majandus. Teiseks ootab laevafirma juht enda sõnul Tallinna linnalt suuremat panust turismi arendamisse ja linna reklaamimisse väljaspool Eestit.

Tänavu üheksa kuuga on reisijate arvu suutnud kasvatada Nordlandia praamlaevaga üle lahe käiv Eckerö Line, samuti kiirlaevadega opereeriv Nordic Jetline. Silja Line seevastu sõidutas tänavu üle lahe ligikaudu 20 000 inimest vähem kui aasta tagasi.