Laevaskandaal Saaremaa moodi
Mihkel Undrest on Saaremaal tuntud mees: Sõrve Säärel paikneva Torgu valla volikogu juht ning sealse Mõntu sadama ja kalapüügifirma Kaabeltau omanik. Kalurite liidu aseesimehena peaks ta esindama kõigi Eesti kalapüüdjate huve. Paraku nii see pole.
Nimelt lisati juulis kalurite liidu initsiatiivil juba kooskõlastatud põllumajandusministri määrusesse, mis toetuse jagamist PRIA-le ette kirjutab, punkt, et eelisjärjekorras saavad raha laevad, mis lähevad õppe- või teadusotstarbeks. Kõik ülejäänud taotlused lähevad rahuldamisele vähempakkumise korras.
Vahetult enne seda oli Undrest sõlminud Eesti Mereakadeemiaga kokkuleppe OÜ-le Kaabeltau kuuluva kalalaeva Solveig üleadmiseks. Lahtiseletatult tähendab see, et Undrest ootab kogu Eesti kalalaevastiku utiliseerimise eest makstavast 60 miljonist kroonist endale kuni 7 miljonit.
Undrestile kasulik muudatus saadi põllumajandusministri määrusesse haridus- ja teadusministeeriumi kaudu. Agarat lobitööd tegi kalurite liit eesotsas juhatuse esimehe, ekspõllumajandusministri Andres Varikuga, kes kaitses seda ka kalanduse ekspertide töögrupi koosolekul. Toimetusel on ka kiri, milles Variku alluv, liidu tegevdirektor Toivo Orgussaar palub ministrilt muuta määrust nii, et raha jagamisel oleks eelistatud taotlejad, kelle aluse sihtotstarvet on kavas muuta. Seda just seoses asjaoluga, et Solveig on kavas anda Mereakadeemia käsutusse.
Haridus- ja teadusministeerium teatas Äripäevale kommentaariks, et määruse muutmine ja Kaabeltau pakkumine ei ole omavahel otseses seoses — määruse muudatus on merendusalase õppe- ja teadustöö jaoks vajalik pikemas perspektiivis. Küsimusele, miks just Solveig ainsa laevana õppeotstarbeliseks muudeti, vastas ministeerium, et “Solveigi puhul tuli ajaliselt piiratud pakkumine, mille puhul tuli otsus teha.”
Eesti Mereakadeemia rektor Jüri Lember lausus, et rohkem laevu peale Solveigi Eesti merekoolid ei vaja ja ka kaikohti oleks neile raske leida. Solveigi pakkumine tuli tema sõnul ministeeriumilt. “Ega meil erilist huvi polnud, aga kuna tasuta pakuti, siis olime muidugi nõus,” selgitab Lember. Akadeemia ise õppelaeva ei vaja, see läheb merekoolile.
Mihkel Undrest pareeris süüdistusi sellega, et vaidlusalune punkt tehti määrusesse haridus- ja teadusministeeriumi ettepanekul. Tema kaasjuhtimisel oleval liidul polevat sellega mingit pistmist. Kuuldes, et ajakirjaniku valduses on Toivo Orgussaare kiri põllumajandusministrile, kus just tema laevast juttu, ajab ta kõik oma alluva süüks.
Orgussaar kinnitas eile, et kirjutas ministrile kahe aseesimehe palvel ja teadmisel. Ta lisas, et laeva nimi sattus kirja ekslikult.
“Küsisin temalt, kust ta võttis Solveigi nime, ja tema vastas, et kuulis seda merekooli direktorilt,” selgitas Undrest.
Undresti sõnul käib kalanduses praegu võitlus elu ja surma peale ning see kütab kirgi. Ta lubas juhatuses ilmnenud lahkhelisid järgmisel nädalal arutada. Ühtlasi rääkis mees, et ajas oma kalalaeva riigi käsutusse andmist pool aastat, ja märkis, kui vajalik on selline samm merendusharidusele.
“Mina pole kellelegi mingit survet avaldanud, aga ma olen ikkagi ärimees, kel pole keelatud läbirääkimisi pidada,” lausus ta. “Solveig on liiga hea laev, et seda vanarauaks lõigata, ja kui mul nüüd ei õnnestu seda õppeotstarbel ära anda, siis ilma rahata ka ei loovuta ja jään järgmist korda ootama.” Undresti sõnul võivad teisedki laevaomanikud tema eeskuju järgida.
Kalurid ja nende esindajad kriitilised
OÜ Helenda omanik ja juhataja Roland Kriisa sooviks vanarauaks lõigata ja seega samuti utiliseerimistoetust saada kahele laevale, sest kala ei jätku ja kütuse hind tõuseb kogu aeg. Teda rahuldas igati määruse esialgne variant, mis saadeti kalurite meiliaadressidel tutvumiseks 13. juulil ja sisaldas vähempakkumist. Oma 3–4 mln krooni maksvate laevade eest kavatseb ta küsida igaühe eest vaid miljon krooni. Sellised tingimused võimaldavad Kriisa sõnul eraldatud 60 mln krooni eest lõigata võimalikult palju laevu.
“Mind vihastab see, et üks võimu omav mees on kalalaevastiku praegust rasket olukorda enda kasuks ära kasutamas, luues oma laevale ilmselged eelised,” rääkis Kriisa. Tema sõnul on kummaline, et kalurite poolt nii kaua oodatud määrust muudetakse teiste eest salaja ja ühe ettevõtja huvidest lähtuvalt.
Toimunuga pole rahul ka teised kalurite liidu juhatuse liikmed. OÜ Mootorlaev Mohni omanik Toomas Pakane lausus, et küsimust pole arutatud ühelgi juhatuse koosolekul: “Sellest olid teadlikud ainult juhatuse esimees Andres Varik ja aseesimees Mihkel Undrest.” Pakane ei pea sellist teiste arvel eelistuse loomist õigeks. “Kui Mereakadeemiale on õppelaeva tarvis, tuleks korraldada selle soetamiseks riigihange, kus kõik saaksid osaleda,” leiab ta.
Teine Saaremaalt pärit kalurite liidu juhatuse liige Tiiu Kupp tegi eelistuse andmisest kuuldes järelepärimise minister Ester Tuiksoole, kuid sai ministri puhkusel olles vastuse kalamajanduse osakonnajuhi kt-lt Eve Külmallikult. Selles seisab: “Uus sõnastus oli arutusel juhtkomisjoni koosolekul. Kalurite liidu juhatuse esindaja Andres Varik oli selle poolt ja meil ei olnud põhjust kahelda selles liidu otsuses.”
Kupu sõnul sellist otsust ei olnud. Ta kinnitas, et Eesti merelaevandusele on praktikalaeva hädasti vaja, aga ei pidanud õigeks, et liidu juhatuse aseesimees teiste eest salaja oma laeva ette lükkas. “Eelistada (toetuse jagamisel — toim.) tuleb vanemaid laevu ja neid laevaomanikke, kes vähem küsivad, nagu oligi algul määruses kirjas,” leidis ta.
Undrest osav abiraha kaupleja
Saaremaal on paljudel värskelt meeles, kuidas Mihkel Undrest Torgu vallavolikogu esimehena kauples endale kuuluvale Mõntu sadamale tormikahjude teotuseks välja 2 miljonit krooni.
Selle eest tegi ta sadama reisilaevade vastuvõtuks kenasti korda. Sellele vaatamata, et esialgu hinnati seal tekkinud kahju vaid 300 000 krooni peale.
Samas jäi teine saare kalasadam Nasva, mida torm samuti päris palju räsis, toetusest hoopis ilma.
Sõrve Sääre eakamad elanikud seevastu on volikogu esimehega väga rahul, sest mees jagab neile enne valimisi kala ja küttepuid. Undresti maalilises kohas paiknev kodu on suviti mitmete ministrite ja kõrgete ametnike puhkekohaks.
Mihkel Undrestile kasulik otsus tuli määrusesse kuu jooksul
• 6. juuli: põllumajandusministri määruse eelnõu läheb kooskõlastusele • 12. juuli: haridus- ja teadusministeerium teeb põllumajandusministeeriumile ettepaneku eelistuse lisamiseks • 13. juuli: eelnõu läheb kaluritele tutvumiseks ilma Undresti laevale võimaldatud eelistuseta • 19. juuli: põllumajandusministeerium kooskõlastab muudatuse • 22. juuli: kalurid saavad muudatusest teada
