Lapsehoidja argipäev

K. R. hoiab last omas kodus, kus on 8-kuuse lapse ema. Nagu alljärgnevast selgub, on ta tööpäevad pikad ja rasked.

Millega algab Sinu “tööpäev”?

Umbes 8 paiku hommikul on äratus. Veel enne ärkamist unistan, et jätkuks piisavalt aega duši all ära käia ja endale mõnus kohv valmis keeta. Enamasti see siiski ei õnnestu ja kõik toimingud tuleb sooritada 10-kilost last puusal kandes.

Milliste mõtetega päeva alustad?
“Jälle seesama”, on vast esimene mõte. Nagu juba ütlesin, saab enamus tegevusi tehtud ühe käega, laps puusa peal. Hoolitseda, et ta pudru ära sööks, siis kohustuslik “piimarestoran”, mis küll päev-päevalt üha rohkem naljategemise moodi välja näeb. Kui kõik hommikused toimetused tehtud, on kell 11:00. Siis on väike lootus, et järsku jääb ta magama. See tähendaks 15 minutit enda päralt olemist, mille vältel õnnestuks ehk juuksedki kammida.

Mis on põhilised tegemised lapsega olles? Milliseid neist naudid rohkem, milliseid vähem?
Kohustuslik toitmine umbes 4 või enam korda päevas, huvitegevuste pakkumine lapsele, teisisõnu tema meele köitmine: hüpatamine, lillutamine, mänguasjade presenteerimine, võimlemine, vannitamine jms.

Oluline on ka kord päevas õues käia — täiesti eraldi protseduur, mida saab muidugi ühildada mõneti enda vajalike käikudega. Lisaks veel keskmiselt 5 korda päevas riiete vahetamine, kuivade pükste sõna otseses jalga väänamine.

Igati positiivne on õues kärus magav laps, nii et pargipingil saab omi mõtteid mõlgutada ja miskit vahvat lugeda. Suurt rõõmu pakub tema arengu jälgimine. Näiteks hiljuti tulnud esimene hammas vallandas minus täieliku eufooria. Suur rõõm oli talle mitmel hommikul näppe suhu ajada, et ikka kontrollida, kas asi õige.

Milliste inimestega nüüd kokku puutud?
Hullude lastearstidega, ürgemadega basseinis ujumas käies, kes näivad olevat andunud oma ametile, füsioterapeudiga, kes kodus käib. Sõbrannadega, kellel on kannatust hästi palju. Vanavanematega, kes ennast kummaliselt kirgastununa üleval peavad.

Mis on lapse kantseldamise juures kõige stressi tekitavam? Kuidas seda tasakaalustad?

Eesti ühiskond. Suur tegemine on näiteks ka tühist hambapastat poest osta. Puuduvad korralikud lahtisõitvad uksed, liftid, kaldteed jms. lapsesõbralik. Vanalinna kauplused on minu trajektoorist nüüd kahjuks täiesti välja jäänud. Ühistransport ei kannata mingit kriitikat.

Kuidas tasakaalustan? Püüan vältida kõike seda ja last pidevalt süles tassides rõõmustad üha kasvava muskli üle.

Kuidas iseloomustad väikelapse emasid?
Kannatlikud, tolerantsed, leidlikud. Abituid leidub ka.

Kui palju on lapse kasvatamises võimalik ennast teostada?
Tegelikult annab see kõik palju energiat tagasi, kui suudad ajutiselt enda vajadused alla suruda. Õpetad ja avastad maailma läbi tema.

Mis muudab päeva Sinu jaoks õnnestunuks?
Kui saab vajalikul ajal kärutatud, ilus ilm, rahulolev imik. Kui ei toimu valulisi kukkumisi maailma avastamise käigus. Lausa paradiis on, kui saab lapse mõistlikul ajal magama, nii et ka endaga tegelemiseks aega jääb.

Milline on emade “kutsehaigus” või n ö. professionaalne kretinism?
Pidev seljavalu tõstmisest, tuikavad kaelasooned. Ülivalvsus. Erksus kõige suhtes.

Kas pead oma “tööd” hästimakstuks?
Kui välja jätta mehe sissetulek, siis ajab naerma. Kui saaks elada õhust ja armastusest, miks mitte, saaks hakkama küll. Aga 750 krooni eest saaks 2 pakki pampers’eid.

Mõni markantne või naljakas juhtum?
Laps ise pakub palju rõõmu ja nalja oma miimikaga. Näiteks väristab vastikustundest õlgu, kui annad porgandipüreed.

Ühe korra unustasin ta ka lennujaama WC-sse ka, mõtted olid hajevil ja kõndisin tähtsa näoga välja, lootes last tualeti ukse tagant leida. Tegelikult olin ta ikkagi sisse kärutanud.

Millal lõpetad oma päeva?
Tööpäev lapsega lõppeb 24:00 paiku, kui on söödud, vannitatud ja ta magama pandud. Siis jääb veel mõni hetk endale, misjärel saab rammestunult unne vajuda.