Järgmise aasta alguses tabab Leiburit prognoositavalt elektrienergia 8-10protsendiline kallinemine; suhkrud, siirupid ja rasvad kallinevad kuni 30 protsenti.

Mis juhtub toodete hinnaga, on Leiburi juhatuse esimehe Asso Lankotsa sõnul aga veel vara öelda. "Pikaajalist kindlust ei ole, sest üldjuhul sõlmitakse tooraineteturul hetkel lühikeste tähtaegadega lepinguid," ütles Lankots.

Kõige enam määrab Leiburi jaoks hinnatõstmise või mittetõstmise vajaduse jahu hind, mille prognoos kolmeks järgmiseks kuuks võrreldes praegusega on stabiilne.

"Iga hinnatõus vabaturu tingimustes on alati risk ja hinnatõusuga viivitamine on samaväärne risk. Tundub, et suhteliselt monopoolsetes ja riigiosalusega sektorites nagu seda on näiteks elektrienergiatootmine, kannatab sõltumata ilmast, aastaajast ja majanduse hetkeolukorrast alati hinda tõsta," kommenteeris Lankots.

Võrreldes aastataguse ajaga on saia-leiva hind uuringufirma Nielseni andmetel tõusnud umbes 12 protsenti. Kesmine tarbimine on võrreldes eelmise aasta suvega koguseliselt vähenenud umbes kolm protsenti.

Kui hinnatõusu mõjutas jahu hinna järsk kallinemine, siis tarbimise vähenemise põhjustena tõi Lankots lisaks hinnatõusule välja tarbimisharjumuste muutused - inimesed on hakanud rohkem ostma väiksemaid ehk nn portsjonpakendeid.

Kuna majanduskasvu väljavaated järgmiseks aastaks on muutumas tagasihoidlikumaks, siis vabaturutingimustes toovad märkimisväärsed hinnatõusud Lankotsa sõnul siseturul tõenäoliselt kaasa olulise mahtude languse.