Leivaraha eest raudtee

Kaheksa Eesti kaubandusettevõtjat koondavad ülejärgmiseks nädalaks Hansapanka ettevõtete müügist ja väljamaksmata dividendidest 440 miljonit krooni, et katta osalust Eesti Raudtee erastamise võitnud Baltic Rail Servicesis.

Peaprokurör Raivo Sepp tõrjus eile raudtee erastamislepingult riigikontrolöri Juhan Partsi esitatud kuriteosüüdistused, avades kaheksale Eesti suurärimehele ja rohkem kui 600 väikeinvestorile tee ligi kolmandiku Eesti Raudtee aktsiate omandamiseks. Riigikontrolöri näidatud riigipoolsete riskide võtmine raudtee erastamislepinguga ei anna alust kriminaalmenetluse alustamiseks, ütles Sepp.

Baltic Rail Servicesis (BRS) 44protsendilist osalust omav Ganiger Invest jaguneb võrdsetes osades Jüri Käo juhitava ASi NG Investeeringud ja Guido Sammelselja raudtee erastamiseks asutatud ASi Hexagon Grupp vahel. Kumbki osapool peab kahe nädala jooksul BRSi arvele kandma 220 miljonit krooni.

Kohe pärast peaprokuröri otsuse avaldamist langetas BRSi juhatus USA, Suurbritannia ja Eesti vahel toimunud telefonikonverentsil lõpliku otsuse tasuda erastamisagentuuri arvele Ühispangas Eesti Raudtee 66 protsendi aktsiate eest miljard krooni hiljemalt 30. augustiks.

Käo toob NG Investeeringutega Eesti Raudtee omanikeringi rohkem kui 600 väikeinvestorit, kellele kuulub 32 protsenti ettevõtte aktsiatest. Kuid esimest viiulit mängivad ettevõttes võrdselt 17protsendilise osalusega suurärimehed Enn Kunila, Indrek Vanaselja ja Andres Järving.

Kunila juhib investeerimisfirmas kinnisvaraprojekte ja Liviko alkoholitööstust, Järvingule alluvad kaubandusettevõtted ning Vanaseljat peetakse ettevõtte turundusasjatundjaks.

NG Investeeringute aastakäive on üle 1,5 miljardi krooni, mis võimaldab raudtee ostuks nõutava 220 miljoni kroonise summa kokku saada välja maksmata dividendide ja igapäevaste rahavoogude suunamise arvel, ütles Käo.

“Alustasime raudtee erastamiseks valmistumist juba ligi kaks aastat tagasi ning arvestasime siis tunduvalt suurema ostusummaga kui miljard krooni,” selgitas Käo. “Sellepärast oleme suutelised tasuma ise täiendavad 72 miljonit krooni, mida kavatsesime laenata Hansapanga ja Swedbanki loobumise tõttu lagunenud sündikaadilt.”