Lennujuhtimine tõi priske dividendi

 (7)
Lennuk

Lennuliiklusteeninduse edukas tegevus võimaldas eelmise aasta kasumist maksta riigile 39 miljonit krooni dividende ja investeerida aasta jooksul 48 miljonit krooni.

Lennuliiklusteeninduse ASi juhatuse aseesimehe Are Pieli sõnul ei suutnud vana, Aerofloti aegadest pärit lennujuhtimiskeskuse tehniline süsteem enam üha kasvava lennuliikluse vajadusi rahuldada. Keskuse uuendamine läks maksma 117,6 miljonit krooni, millest kaks kolmandikku finantseeriti omavahenditest. Pool sellest rahast kulus seadmetele, pool lennujuhtimise moderniseerimise programmile. Viieaastase projekti suurimad investeeringud olid Prantsuse-Saksa ühisfirmalt Thales ATM 94,2 miljoni krooni eest ostetud lennujuhtimissüsteem ja Saksa firmalt Rohde & Schwarz tarnitud side kommuteerimise süsteem 13,3 miljoni krooni väärtuses.

Lennuliiklusteeninduse ASi juhatuse esimehe Jaan Tamme sõnul põhineb lennujuhtimiskeskuse uuendamise käigus paigaldatud aparatuur uusimal tehnoloogial ja vastab täielikult Euroopa Lennujuhtimise ja Lennuohutuse Organisatsiooni (Eurocontrol) nõuetele. See peaks tema sõnul suurendama Eesti õhuruumi läbilaskevõimet ja lennuliikluse ohutust. Lennuliiklusteeninduse ASi juht pidas tähtsaks sedagi, et viimaste aastatega on välja koolitatud hulk häid inimesi, kellele on tagatud korralik tasu. Ettevõttes on praegu 103 töötajat, kelle keskmine palk on 20 000 krooni kuus. Tamme enda eelmise aasta keskmine kuusissetulek ulatus üle 100 000 krooni. Tema asetäitja Are Pieli kuutasu oli keskmiselt 72 000 krooni.

Eelmisel aastal teenis Lennuliiklusteeninduse AS 134 miljoni kroonise käibe juures 56 miljonit krooni kasumit. Riik võttis sellest dividendidena välja 39 miljonit krooni ehk 70 protsenti. Tamme sõnul ei tule nii hea tulemus ülelennu- ja terminalitasudest, mis on tema väitel piirkonna madalaimad, vaid heast tööst. Näiteks õnnestus meie Lennuliiklusteenindusel 2000. aastal endale saada 84% juurde tulnud lennuliiklusest. Euroopast Kaug-Idasse kulgeva lennuliikluse turul on Eesti suutnud oma turuosa teistest rohkem kasvatada, hõivates sellest 35%. Juurdekasv on tulnud põhiliselt Soome arvel.

Estonian Airi asepresident Erki Urva ütles, et ei pea nii suure monopoolse tulu teenimist mõistlikuks. Mujal maailmas sellised organisatsioonid kasumit üldse ei taotle, rääkis ta. Urva sõnul on eriti taunitav, et kui selle aasta algul kogu maailma lennundus kokku kukkumas oli, otsustas meie Lennuliiklusteeninduse juhtkond lennufirmadele kehtestatud tasusid tõsta. “Meie seda küll mõistlikuks hinnapoliitikaks pidada ei saa,” lausus ta.