1996. aastal toimunud Keskturu erastamiskonkursil tegi suurima pakkumise 31,8 miljonit krooni AS Kindlustusvara, mille omanikeks olid ärimees Leonid Apananskile kuuluv kindlustusselts Blig (hilisema nimega AB Elukindlustus) ning USA firma Wemyss. Viimase omanik oli Marianna Kaat, Apananski äripartneri Sergei Netšajevi abikaasa. ASi Kindlustusvara esindaja oli vandeadvokaat Leon Glikman.

Tallinna volikogu tühistas turu erastamiskonkursi ja erastamisprotsess seiskus kuni 1997. aasta sügiseni, mil turg kujundati ümber Keskturu ASiks. Tallinna volikogu otsustas Keskturu müügi 1999. aasta 1. juulil, mille järel turg müüdi turu endise direktori Vadim Polištšukiga seotud firmale AS Turukaubandus. Otsuse poolt olid Keskerakonna ja vene erakondade liikmed.

Äripäeva käsutuses olevatest lindistatud vestlustest Keskturu juhi Vadim Polištšuki ja allilma autoriteedi Jevgeni Bõkovi vahel selgub, et lisaks neile kahele osalesid turu majandamisel Mait Metsamaa (endine Tallinna abilinnapea ja turu nõukogu esimees), Leonid Apananski, Vitali Haitov (kirjastusärimees) ja Oleg Lvov (allilma autoriteet). Vestlustest tuleb välja, et Apananski, Metsamaa ja Haitov said omale osa turul kokku korjatavast rahast.

Sellest rahast läks osa Polištšukile, et ta säilitada kontrolli turu üle. Polištšuk raporteeris Bõkovile, et on ära ostnud osa Keskturu nõukogu liikmeid.

“Ma ostsin praktiliselt kõik ära ja Metsamaa sai nõukogu esimeheks,” ütles Polištšuk. Ainult kaks, Valve Kirsipuu ja Hannes Kuhlbach, polnud tema kontrolli all. “Üks ei võta raha. See on Kirsipuu,” ütles Polištšuk, “aga kuus inimest on juhitavad. Nüüd alles hakkab normaalne töö.”

Keskturu nõukogu liikmed olid veel Merike Varvas, Jaan Tomp ja Arved Liivrand. Kokku kaheksa inimest.

Edgar Savisaar ega Leonid Apananski pole olnud nõus küsimustele vastama. Savisaar ütles kommentaariks küsimustele Keskturul toimunu kohta järgmist: “Kas Äripäev sooviks ka Ustimenko sarimõrvad siduda minu ja Keskerakonna tegevusega. Jaatava vastuse korral tuleks kiirustada, sest enne 2. märtsi valimisi ilmub veel vaid üks Äripäeva number.”

Apananski ja Keskerakonna seoseid kirjeldavate lintide omanik, karateklubi Budo juht ja Tallinna allilma autoriteet Jevgeni Bõkov tapeti oma maja ees 14. aprillil 1999. aastal. Bõkovil oli komme oma vestlusi lindistada. Lindid leidis keskkriminaalpolitsei Bõkovi kodust.

Tegemist pole mitte telefonikõnede, vaid autodes toimunud vestluste lindistustega. Lintide originaalid asuvad Tallinna linnakohtus kui asitõendid Mait Metsamaa tapmise kriminaalasja juures.

Lindistustes mainitud ärimees, Keskturu endine nõukogu esimees, Keskerakonna liige ja Tallinna abilinnapea Mait Metsamaa tapeti kodumaja koridoris 12. oktoobril 1999. aastal. Lindistustes mainitud kirjastaja Vitali Haitov tapeti oma maja juures 17. märtsil 2001. aastal. Lindistustel kõnelenud Keskturu juhile Vadim Polištšukile tehti kodumaja ees atentaat 4. novembril 1999. aastal.

Kriminaalasi lükkub edasi
Suuremahulises riisumises kahtlustatava ärimehe Leonid Apananski kriminaalmenetluse tähtaeg tõenäoliselt pikeneb juba neljandat korda.

Keskkriminaalpolitsei alustas kriminaalmenetlust läinud aasta 14. juunil. Uurimist on pikendatud kolmel korral. Järgmine tähtaeg on 14. märtsil. “Tõenäoliselt tuleb uurimist veel pikendada,” ütles politseiameti pressiesindaja Indrek Raudjalg.

Leonid Apananski on jaanuari lõpust prokuröri määrusega kahtlustatav riisumises ametiseisundi kuritarvitamise teel. Politsei on arestinud tema vara.

Uurimise käigus on politsei Apananski üle kuulanud. Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare, kelle arveid Apananskile kuulunud offshore-firma on tasunud, küsitlemist pole uurimisgrupp pidanud vajalikuks.

Apananski kantis 1999. aastal ASA Kindlustusest ja AB Elukindlustusest 38,9 mln krooni offshore-firmasse Westfield Financial Group. Samast firmast on maksnud Apananski kinni Edgar Savisaare majade kindlustusarveid.

Äripäevale teadaolevalt lahkus Leonid Apananski eile Eestist. Äripäeval ei õnnestunud eile Apananskiga kontakti saada. Tema mobiiltelefonile vastanud meesterahvas ütles, et ei tea Apananski liikumisest midagi. “Mina olen ainult tehniline töötaja, kui tal on mind vaja, siis ta helistab mulle,” ütles meesterahvas.

Apananskil riigist lahkumiseks tõkendit pole, kuna talle pole süüdistust esitatud.

Leonid Apananski neljapäeval Postimehele saadetud kiri
Valimiste virvatuled
Kas tõesti ei jätku mõistust midagi uut välja mõelda! Jälle on kõiges süüdi Apananski. Tegelikult ei meeldi teile ju Savisaar ning see asjaolu, et leidub palju ärimehi, kes tahavad teda toetada. Mis teha — ta on üks väheseid professionaalseid poliitikuid Eesti suhteliselt ahtas valikus. Üks nendest, kes seisab Eesti riigiksjäämise eest.

Mul on Äripäevast erinev arusaam iseseisvast riigist. Just tänu teile, õigemini teie kätega on hävitatud rahvuslikul kapitalil põhinenud pangandus, kindlustus, merelaevandus, tööstus, turism, tervishoid. Kõik see, mis teeb ühest riigist riigi, mitte aga võõramaalaste katsepolügooni.

Teile meeldivad “teised poliitikud”. Olge lahked! Kuid kõiki toetavad ühel või teisel määral ettevõtjad — olgu abiks otsene reklaamiraha või Eesti ja Tallinna tutvustamine piiri taga. Kui selle tulemuseks on investeeringud Eesti majandusse, siis ei tasuks küll poliitikut poriga loopida. Nii mina kui ka minu kolleegid leiavad, et presidendi, peaministri, poliitikute ja kultuurisaadikute Eestit tutvustavaid sõite peab lisaks maksumaksja rahale finantseerima ka ärimees. Ja nii ongi toimitud alates 1992. aastast.

Tänu ka sellele, et mina ja paljud teised ettevõtjad on sel moel riigi arengut toetanud, on Eesti täna maailmas tuntud. Ettevõtjad kasutavad oma poliitilisi ja ärilisi suhteid välismaal riigi kui terviku huvides, mitte ainult konkreetse poliitiku heaks.

Siltide kleepimise, laimu ja lihtsalt valega on ajakirjandusel võimalik mõjutada otsuseid. Äripäev on selles vaieldamatu liider. Läbi selle hakkmasina on hävitatud kümned, kui mitte sajad ettevõtjad. Seetõttu ei hakka ma selles artiklis tegelema enda vastu suunatud laimuga. Asjadega, mida pole kunagi juhtunud — näiteks raha riisumine, Keskerakonna PR-kampaania jmt. Kahetsen vaid üht — kui 1990ndate algul inkrimineeris leht mulle loomuvastase teo ja pärast käis toimetus eesotsas peatoimetaja Rõtoviga minu kabinetis vabandamas –, võtsin lehe vastu esitatud kohtuhagi tagasi. Asjata!

Realistina tean, et on väga raske võidelda süsteemi vastu, mis on alatu. Kus “omad poisid” on vajalikel kohtadel ja “tilgutavad” tellitud saasta. Optimistina usun, et ajaga saavad võidule tõde ja terve mõistus. Ning kõik asetub oma kohale. Valimisvõitlus ei tohiks mõistust uinutada!

Leonid Apananski

Keskerakonna vastulause
Kuna Riigikogu valimised toimuvad juba sel pühapäeval, pean vajalikuks ümber lükata poliitilise laimu, milles osaleb ka ajaleht Äripäev.

Edgar Savisaar on esitanud kohtule hagi au teotamise lõpetamiseks ja ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ning moraalse kahju hüvitamiseks. Seega ei kavatse me leheveerul väidelda ÄP välja mõeldud spekulatsioonidega, mis muutuvad üha fantastilisemateks — puudub vaid oletus, et sarimõrvar Ustimenko ajas kah Eestis mingit Keskerakonna partei asja. Äripäev väidab toetudes oma “usaldusväärsetele politseiallikatele”, et 2003. aasta Hundisilma talu kindlustuspoliisi eest tasus Apananskile kuuluv firma. See väide on aga vale. Oma talu kindlustuse eest maksis Edgar Savisaar. Selle kinnituseks on olemas ka maksmist tõendanud dokumendid. Samuti ei ole Keskerakond ostnud Briti firmalt Grayling Ltd mainekujundusteenust. Seega ei saa meilt nõuda ka selle eest maksmist, veel vähem makstu deklareerimist.

Jääb arusaamatuks, millistele allikatele toetudes ÄP oma “lugusid” esitab, kuid üha selgemaks saab sellise laimu ja halvustavate seoste loomise eesmärk.

Keskerakonna esimees Edgar Savisaar pöördus täna ka EV siseministeeriumi poole taotlusega läbi viia ametkondlik juurdlus seoses ajalehe Äripäev süüdistusega, nagu oleks Hundisilma talu 2003. aasta kindlustuspoliis kinni maksutud ärimees Leonid Apananski poolt. Keskerakonna esimees saatis kirja Rootsi suurima meediakorporatsiooni Bonnier Group omanikele ja juhtidele, taotledes nende selgitusi Tallinnas ilmuva ajalehe Äripäev tegutsemise motiivide suhtes. Savisaar informeeris omanikke Äripäevas avaldatavatest kontrollimata ja tendentslikest kirjutistest.

Evelyn Sepp, Keskerakonna infojuht

Äripäeva kommentaar
Äripäev ei lase ennast hirmutada ei Leonid Apananski ega ka Edgar Savisaare valulistest reaktsioonidest meil ilmunud artiklite kohta.

Suurriisumises kahtlustatav Leonid Apananski süüdistab Äripäeva koguni sadade ettevõtete, rahvuslikul kapitalil põhinenud panganduse, kindlustuse, laevanduse, tööstuse, turismi ja tervishoiu hävitamises. Edgar Savisaar aga kuulutab bravuurselt välja Äripäeva kohtusse kaebamise ja miljoni krooni nõudmise. Paraku ei lükka kumbki neist tegelastest ümber meie artikli põhisõnumit, millest ilmneb, et hiigelriisumises süüdistatav äritegelane ja mõjuvõimsaima erakonna liider omavad majanduslikke sidemeid.

Apananski kasutab argumendina meie aastatetagust kohtumist, mis toimus ajal, kui Äripäev oli kirjutanud teravaid artikleid toona Apananski omanduses olnud panga tegemistest. Väita, et sel kohtumisel ma tema ees vabandasin, on küll soovitu esitamine tegelikkuse pähe. Nii nagu täna, nii ka siis, polnud mul Apananski ees vabandamiseks ühtegi põhjust.

Edgar Savisaar rajab aga oma vastulause väitele, et 2003. aasta Hundisilma talu kindlustuspoliisi polegi tasunud Apananskile kuuluv firma. Ma ei välista, et selle fakti puhul võisime me eksida, ja kui see nii oli, siis vabandan ma juba ette. Ühtlasi olen aga üllatanud, et Savisaar ei tulnud oma vastuväitega välja ajal, kui me talt neid kommentaare küsisime. Savisaar kasutab tüüpilist PR-võtet, kus haaratakse kinni ühest teisejärgulisest detailist ja püütakse seeläbi kahandada kogu artikli usaldusväärsust. Olen seisukohal, et Äripäevas ilmunud materjalid on just täna valimiste künnisel avalikkuse jaoks väga olulise tähtsusega.