LHV üritas rikastuda infovargusega

 (16)
Lepik ja Peek
PetupoisidÄripäev

USA väärtpaberijärelevalve komisjon (SEC) süüdistab investeerimispanka LHV ja panga kaht töötajat varastatud info baasil väärtpaberitehingute tegemises, mille tulemusel teeniti ebaseaduslikult tulu 100 miljonit krooni.

SEC väidab oma süüdistuses, et LHV ning panga töötajad Oliver Peek ja Kristjan Lepik on pressiteadete agentuuri Business Wire süsteemi lahti lastud salajase arvutiprogrammi abil ligi pääsenud vähemalt 200 USA firma enam kui 360 pressiteatele enne nende avaldamist. Sel teel omandatud konfidentsiaalne informatsioon võimaldas neil oma tehinguid soodsalt ajastada, mängides vastavalt varastatud info sisule tõusu või languse peale ning võttes optsioone, et tulemust võimendada. Viimane vargusjuhtum leidis aset 28. oktoobril.

USA New Yorgi Lõuna ringkonnakohus külmutas teisipäeval SECi hagi peale ajutiselt süüdistatavate varad USAs. Ühtlasi taotleb SEC illegaalsel teel omandatud tulu tagasimaksmist koos intresside ja trahvidega.

“Tänane näitab, et me jõuame jälile ja peatame väärtpaberipettused, kust iganes me neid leiame. Olgu see vanas keskkütteruumis või nagu sel juhtumil interneti kõrgtehnoloogilises keskkonnas, sellisele tegevusele reageeritakse kiiresti ja jõuliselt,” ütles Linda Chatman Thomsen, SECi väärtpaberiseaduste rikkumisi uuriva üksuse juht oma avalduses.

“Rakendasime abinõusid, et peatada kaval ja pahatahtlik väärtpaberipettus ja kaitsta investorite raha. See juhtum näitab, et isegi kui petturid leiutavad uusi viise, kuidas väärtpaberiseadustest mööda hiilida, jõuab SEC neile jälile ja peatab nad, kus iganes nad asuvad,” ütles Daniel M. Hawke, SECi Philadelphia harukontori jurist.

SEC väidab, et LHV hakkas 2004. aasta juunis Business Wire’i kliendiks üksnes selleks, et saada juurdepääs äriinfokanali kaitstud veebilehele. Sealt käivitati salajane arvutiprogramm. LHV ise pole selle kanali kaudu pressiteateid edastanud.

Business Wire’i juht ja asutaja Lorry Lokey eitas eile väljastatud pressiteates võimalust, et keegi võis juurde pääseda konfidentsiaalsete pressiteadete sisule. Küll aga õnnestus salajasel arvutiprogrammil üles leida veebileht, kus olid avaldamist ootavate pressiteadete pealkirjad ja avaldamise ajad. Sealt võis aimata tuleva uudise sisu ja vastavalt sellele tegutseda. Nii käituti juulis SECi väitel eBay ja Yahoo! aktsiatega, millega eestlased aktiivselt pressiteadete eel ja järel tehinguid tegid.

Skeemi paljastas vihje ühelt investorilt, kes täheldas juunis kahe farmaatsiafirma, Salixi ja InKine’i ühinemise eel ja järel kauplemismahtude märgatavat tõusu. Jäljed viisid Oliver Peegiga seotud väärtpaberikontodeni. Firmade ühinemisteate eel moodustasid eestlastega seotud tehingud tervelt 46% ühe ühineva firma aktsiatega tehtud tehingutest.

SECi väitel on tuvastatud kolm Eesti väärtpaberikontot, mis selle firma aktsiaid ostsid ning teenisid kokku kasumit 300 000 dollarit (3,8 miljonit krooni). Kokku on SECil Bloombergi andmeil uurimise all vähemalt 45 kahtlast tehingut.

Daniel M. Hawke ütles, et SEC on sulgenud kõik skeemis kasutatud kontod. Hawki sõnul andis juurdepääs konfidentsiaalsele infole Peegile ja Lepikule “võimaluse varastada infot viimasel hetkel, et sellest maksimaalset kasu lõigata”.

USA ametivõimud süüdistavad LHVd ja tema töötajaid paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni 10aastase vanglakaristuse ja miljonidollarilise trahvi. LHV ja tema töötajad anti kohtu alla 1934. aastal jõustunud siseinfot käsitleva seaduse paragrahvi 10(b) alusel. Nimetatud paragrahv keelab igasuguse manipuleerimise või petmise või üleastumise SECi regulatsioonidest. SEC hetkel LHV töötajatele vanglakaristust ei nõua.

LHV ja selle töötajate väärtpaberipettus jooksis eile läbi enamiku maailma suurte finantsinfokanalite uudistest.

Peek kasvatas oma vara kahe aastaga üle 70 korra

USA väärtpaberijärelevalve komisjoni (SEC) süüdistuskokkuvõttest selgub, et Oliver Peek tegi kahe aastaga 30 000 dollarist 2 miljonit dollarit.

LHV turustrateeg Peek avas SECi tähelepanu äratanud konto internetipõhises maaklerifirmas CyberTrader 2003. aasta augustis, mil kandis sellele üle 29 000 dollarit (377 580 krooni). Kontole kandis ta raha, kasutades Läti panka Unibanka. Selle aasta septembri lõpu seisuga oli kontol aga juba 2 miljonit dollarit (26 mln krooni), kusjuures kontole juurde polnud Peek vahepeal raha kandnud. Seega tehingute tulemusena kasvas 29 000 dollarit kahe aastaga üle 70kordseks, kusjuures vahepeal oli Peek välja võtnud 77 600 dollarit (1 miljon krooni). Nii raha CyberTraderi kontole kandmiseks kui ka sealt äraviimiseks kasutas Peek Läti Unibankat.

Oliver Peegi mobiiltelefon oli eile välja lülitatud.

Teised SECi poolt arestitud kontode omanikud kasutasid maaklerifirmat Interactive Brokers ning asusid samasuguseid tehinguid kui Peek aktiivselt tegema sel aastal. Kristjan Lepik, LHV partner ja maaklertegevuse juht, avas SECi andmetel konto Interactive Broker¬sis selle aasta aprillis ja kandis sinna pisut üle 32 000 dollari (417 000 krooni). Selle aasta septembriks oli kontol juba 70 000 dollarit (911 000 krooni). Ent samal ajal oli kontolt välja võetud 200 000 dollarit (2,6 mln krooni). Kontolt kandis Lepik raha arvetele Hansapangas ja Nordea Pangas Eestis.

LHV partner ja juhatuse esimees Rain Tamm ütle eile, et Kristjan Lepikul oli LHV juhatuse usaldus. Lepik oli samas ise LHV juhatuse liige. “Peeki ma nii hästi ei tunne,” märkis Tamm.

Kolme konto omanikku SEC ei nimeta, märkides neid LHV kontodeks. Üks kolmest avati eelmise aasta lõpus ning selle aasta jaanuari lõpu seisuga oli seal 65 000 dollarit (846 300 krooni). Samas selle aasta septembri lõpuks oli kontol juba kolm miljonit dollarit (39 mln krooni). Selle aja sees ehk jaanuarist septembrini oli kontole juurde pandud 471 000 dollarit, ent samas ka välja võetud 475 000 dollarit. Välja võetud raha kanti üle Hansapanka.

Teine konto, mida SEC ei suuda tuvastada, avati tänavu aprillis ja sinna kanti 2 miljonit dollarit (26 mln kr). Selle aasta septembri lõpu seisuga oli konto kasvanud 8,3 miljoni dollarini (108 mln kr). Kontole oli vahepeal juurde pandud 200 000 dollarit ja välja võetud 110 000 dollarit. Väljavõtmisel kanti raha üle Hansapanga kontodele.

Kolmandal kontol, millele SEC viitab, on kaubeldud oluliselt väiksemate summadega. Teenitud tulu ulatub seal mõnekümne tuhande dollarini.

LHV esindajad peavad USAs kohtu ette astuma juba nädala pärast. LHV-l on juba välja valitud advokaadid, kes neid USA kohtus esindama hakkavad. Eestis nõustab neid Advokaadibüroo Raidla & Partnerid.

Rain Tamm selgitas, et LHV peab oma seisukoha SECile teatavaks tegema 7. novembriks. Esimene kohtuistung toimub Ameerikas juba 8. novembril.

Lepik märkis, et esialgsetel andmetel tema Ameerikasse kohtusse lendama ei pea. Küll aga pole selge, kas kohtutee tuleb jalge alla võtta Peegil.

Kristjan Lepik: olümpiapronksiga olnuks parem kuulsaks saada

“Olümpiapronksiga oleks muidugi parem olnud CNNi esilehele jõuda,” tunnistas eile Kristjan Lepik. Tavaliselt rõõmsal meelel kommentaare jagav Lepik jäi eile väga tagasihoidlikuks. “Ei saa kahjuks mitte midagi täpsemat kommenteerida enne, kui LHVs on sisejuurdlus läbi viidud,” ütles ta. “Raske on ja inimlikust seisukohast tahaks väga rääkida, aga lubadus on lubadus,” ütles Lepik.

Lepik märkis, et lisaks tema ja Oliver Peegi avalikkuse ette toodud nimedele puudutab uurimine veel viit LHV kliendikontot. Kas uurimise all on ka LHV ühe asutaja Rain Lõhmusega seotud kontod, Lepik kommenteerida ei soovinud.

Lõhmus ütles eile Äripäevale, et USA väärtpaberijärelevalve SEC on pidanud LHV klientide tehingud firma LHV omadeks. “LHV klientide tehtud tehinguid on SEC kajastanud kui firma LHV tehinguid, see vajab nüüd selgitamist,” kommenteeris ta. Kas uurimine puudutab ka temaga seotud kontosid, ei osanud Lõhmus eile öelda. Ta viibis Venemaal ja kurtis, et kuuleb uudiseid kolleegidelt Eestist vaid telefoni teel. “SECi rünnak tuli mulle täiesti ootamatult, tõeline üllatus, ei täheldanud varem ka mingeid vihjed, et midagi sellist USAst oodata võiks,” ütles Lõhmus.

Lõhmus märkis, et Eestis olevad LHV juhid on juba ühendust võtnud Eesti finantsinspektsiooniga ning asunud olukorda selgitama. Lõhmus möönis, et LHV maine selle skandaali tõttu muidugi kannatab, aga see ei ole kuidagi seotud nende pensionifondidega. Rain Lõhmus jõuab Eestisse tagasi reedeks.

LHV tulevik sõltub trahvist ja kahjunõudest

Kelle vastu USA väärtpaberijärelevalve nõuded täpselt esitab — kas firma või ainult kliendikontodelt tehinguid teinud isikute vastu –, selgub pärast kohtupidamist.

Praegu nõuab SEC karistuseks ebaausalt teenitud summat, võimalikke intresse ning lisaks veel trahvi. “Ja trahvisummad on olnud tavaliselt suuremad kui need summad, mis on ebaausal teel teenitud,” lausus Hansabank Marketsi aktsiaturgude osakonna juhata Lauri Lind.

“Selliseid siseinfo kasutamise juhtumeid on maailmas ennegi ette tulnud ja investeerimispangad on selliste asjade tagajärjel ikkagi püsima jäänud,” sõnas SEB Ühispanga turuanalüüsi divisjoni juht Sven Kunsing. “Aga varasematel juhtudel ei ole saadud kasumid nendest tehingutest olnud nii võrreldavas suurusjärgus ettevõtete omakapitaliga.”

Selles mõttes on LHV teistsugune juhtum. “Kui mõni töötaja on ühel või teisel põhjusel, tulenevalt ahnusest või rumalusest mingeid seadusega mittekooskõlas olevaid tehinguid teinud, siis need ei ole ulatunud võrreldavatesse suurustesse ettevõtete omakapitaliga ja enamasti on sellised juhtumid lahenenud antud töötaja vallandamise ja trahvidega,” selgitas Kunsing.

Samas on LHV juhtkond kindel, et 7,8 miljoni dollarilist nõuet nende vastu ei saa pöörata, sest LHV ei ole ise tehingutest kasu saanud. LHV juhi Rain Tamme sõnul võib kõne alla tulla ainult LHV trahvimine, kahjunõuded ning sellega seotud viivised peaksid tema sõnul pöörduma nende vastu, kes otseselt süüdi on. Kuigi süüdistuse on saanud nii LHV, Kristjan Lepik kui ka Oliver Peek, väidab investeerimispank, et peategelased on ikkagi Lepik ja Peek ning firmal ei ole nende tegevusega mingit pistmist.

Kõige otsesem viide LHV-le on fakt, et uudisteportaali Business Wire, kust veel ilmumata pressiteateid varastati, klient oli just LHV. Samas Rain Tamm selgitas, et Business Wire’i kliendiks hakkas Oliver Peek oma initsiatiivil, ilma juhtkonna teadmata. Samuti oli lepingul, mille Peek sõlmis, väidetavalt ainult tema allkiri. Sellest ei olnud Tamme sõnul teadlik ka Lepik.

Lauri Lind ei usu, et juhtum Eesti pangandust diskrediteeriks. Pangad saavad tema sõnul end selgelt distantseerida. “Probleem on selles, et LHV näol on tegu väikese organisatsiooniga, kus võib-olla sisekontroll kõige efektiivsemalt ei toiminud. Kui kontroll oleks olnud tõhusam, siis oleks asjad ilmselt varem avastatud,” sõnas Lind.

Hansapangas taolist häkkimist Linnu sõnul toimuda ei saaks, kuna majast väljaminev andmeside on mitmekordselt kontrollitud. LHV sisejärelevalvet teeb aga üks audiitor.

Kuigi Tamme sõnul tehti ka Lepiku suhtes pistelist kontrolli, on põhirõhk seni olnud Balti-suunalistel tehingutel ning enne teisipäeva ta mehi kahtlustada ei osanud.

Öösel pani LHV paika PR-strateegia

Kuna uudis sai avalikuks ööl vastu kolmapäeva, siis käis öösel LHV büroos vilgas tegutsemine. Paika pandi ka algava päeva PR-strateegia.

Eile hommikul oli aga LHV kontoris vaikne, ärritunud kliente või pensioniosakute omanikke polnud kuskil näha. Kõigil LHV töötajatel olid suud lukus ning panga pressiesindaja rolli täitis LHV juht Rain Tamm ise.

Eile käis LHV juht Rain Tamm ka advokaati otsimas ning finantsinspektsioonis aru andmas. Kuna käima lükati ka sisejuurdlus, siis peamisi süüdlasi — Kristjan Lepikut ja Oliver Peeki — kontorisse enam ei lastud.

LHV: kliendid ja fondiinvestorid ärgu muretsegu

Kui kohtuotsusega peaks LHV-lt välja nõutama trahve või kui investeerimispanka kohustatakse omandatud kasumit tagastama, siis LHV klientide kontodelt seda Rain Tamme kinnitusel ei tehta.

“Klientide ja LHV enda varasid hoitakse lahus,” kinnitas LHV partner Andres Viisemann. Juhul kui LHV vastu peaks mingi nõue pööratama, ei võeta seda klientide arvetelt.

“Ohtu kliendikontodele ei ole,” sõnas Tamm. Kuna LHV Traderi teenuse kasutajad teevad oma tehinguid läbi LHV kliendikonto USA maakleri Interactive Brokersi juures, siis suleti kõigi LHV Traderi kasutajate kontod. Kui on välja selgitatud, kes on nimetatud kontode taga, toimub edasi juurdlus nende konkreetsete kontode omanikega ja teised kontod avatakse. Külmutatud on kokku sajakonna inimese kontod, millel raha Tamme sõnul sadades miljonites.

Samuti ei ole põhjust muretsemiseks LHV II või III pensionisamba fondide osanikel, sest fondiinvesteeringud on tehtud depoopanga kaudu, milleks on Hansapank. Praegused meetmed puudutavad ainult LHV Traderi teenust.

Lepik ja Peek jäid isikuliselt vahele seetõttu, et nende nimel on ka eraldi kontod Interactive Brokersi juures.

Juhtum suurt kahju Eesti mainele ei tee

USA Eesti saatkonnaga Washingtonis ega peakonsulaadiga New Yorgis ei olnud eile keskpäevaks kohaliku aja järgi ei SECist ega ka meediast keegi ühendust võtnud, kinnitas Washingtoni saatkonna majandusdiplomaat Kristjan Prikk.

Hinnates võimalikku kahju Eesti mainele, märkis Prikk, et juhtum võib kahjustada Eesti ärikultuuri mainet üldisemalt, kuid pikaajalise investeerimissihtkohana see Eestit ei tohiks kahjustada. “Kõik sõltub nüüd sellest, kui kiiresti see asi laheneb USA poolt ja kui adekvaatselt suudab reageerida LHV,” sõnas Prikk. “Erinevaid elektroonilisi kanaleid ebaausal teel kasutada üritanud üksiküritajate juhtumeid on olnud ennegi, kuid antud juhul on süüdistus tõstatatud ikkagi Eestis prestiižse investeerimisfirma ja ka ühe selle juhtkonna liikme vastu.”

Prikk lisas, et kõikides peamistes majandusuudiste kanalites oli uudis teisipäeval prominentsel kohal ning sealjuures mainiti alati ka Eestit. “See on nagu äraspidine reklaam e-Estoniale,” märkis Prikk.

Eestlased suutsid välja petta väga väikese summa

“Kui nad tegid seal ainult kaheksa miljonit dollarit kasumit, siis rahalises mõttes on see väga väike summa, võrreldes seda maailma väärtpaberituru mahtudega. Kui mingi suurem pank või tegija oleks selle sama asja teinud, siis oleks saanud miljardeid dollareid tasku panna. Seetõttu on see kõva löök Business Wire’i usaldatavuse pihta. Sellist asja ei või nad endale lubada,” kommenteeris LHV juhtumit üks anonüümseks jääda soovinud IT-asjatundja.

Business Wire on firma, kes raha eest saadab laiali pressiteateid. Neil on tuhandeid kliente, kellele firma saadab vajalikul hetkel üheaegselt laiali erinevate ettevõtete pressiteateid. Sealtkaudu lähevad välja ka börsiteated. Tavaliselt saadetakse need enne välja mingisuguse embargoga — neid hoitakse serveris kinni ja kui kell kukub, siis saadetakse need laiali.

“Ju meie eesti poisid olid niivõrd taibukad IT-mehed, et kirjutasid valmis mingi sellise programmi, mis otsingumootori põhimõttel käis läbi need lehed, mis ei olnud otseselt listitud, vaid avalikud, küll aga kättesaadavad selles serveris. Et seda teha, olid endale teinud konto Business Wire’is, ehk siis LHV oma nimel omas seda kontot, et oma pressiteateid laiali saata. Sellega said nad süsteemi sisse ja esimesest paroolist üle. Ja siis nad ilmselt otsisid sealt niimoodi uusi pressiteateid, mis ei olnud veel avaldatud, ja nende baasilt tegid siis oma otsuseid,” selgitas ta LHV võimalikku petuskeemi.

Finantsinspektsioon teadis LHV juhtumist juba paar kuud

Intervjuu finantsinspektsiooni juhatuse liikme Kaido Tropiga

Finantsinspektsioon teatas eile, et algatas LHV suhtes eraldiseisva järelevalvemenetluse, et selgitada, kas juhtumi puhul on rikutud Eesti väärtpaberituru seadust.

Palun selgitate, mis siis ikkagi toimub?

USA väärtpaberijärelevalve ehk SEC on algatanud teatud menetluse põhiosas kahe LHVs töötava isiku suhtes.

Firma suhtes ikka ka?

Esialgne info ongi see, et kuna on kasutatud LHV kontosid, siis ameeriklased ongi võtnud alguses hästi laia vaate. LHV esialgsed selgitused on, et see ei ole kuidagi seotud nende firma tegevusega ja firma kontodega, et see on ikkagi nende kahe isiku tegevus.

Aga üks neist on ju ometigi LHV juhatuse liige ja partner?

Nendele küsimustele peaks nad ise vastama.

Mis ajal Teie sellest teada saite?

Meile hakkas informatsioon laekuma täna (eile — toim.) hommikul.

Kas SEC ei palunud enne mingit abi?

Me oleme SECiga antud küsimuses ka varem suhelnud.

Umbes millal?

Ütleme nii, et esmane kontakt oli paar kuud tagasi, aga rohkem ma täiendavat informatsiooni anda ei saa.

Kas SEC andis paar kuud tagasi teada, et nad uurivad midagi Eestiga seoses, või nad küsisid mingit informatsiooni juba?

Ma ei saa kahjuks seda täpsustada, aga umbes kaks kuud tagasi vahetasime konkreetse asja raames informatsiooni.

Mis õigused finantsinspektsioonil üldse on, kas te saate minna näiteks LHVsse arvuteid konfiskeerima?

Ikka saame.

Olete seda teinud ka?

Me oleme hommikuse seisuga algatanud menetluse, mis hõlmab ka LHV kui teenindusühingu tegevust. Me tahaks veenduda, et see ei ole mitte LHV probleem, vaid see ongi nende kahe isiku probleem. Konkreetsete toimingute kommenteerimine ei ole võimalik.

Lihtne loogika ütleb, et homme (täna — toim.) on ju hilja midagi konfiskeerima minna.

Ma ei saa kommenteerida.

Kas Oliver Peek ja Kristjan Lepik on ainsad uurimisalused?

Jah, SECi kodulehel on ka need kaks nimeliselt ära nimetatud. Ei ole olemas salajasi nimekirju, mida ei ole avaldatud.

Aga kas samalaadseid asju on veel pooleli?

See on jälle selline asi, mida ma ei saa kommenteerida.

Kas Eestis on varem ka midagi säärast juhtunud?

Sellise kahtlusega menetlust rahvusvahelisel tasemel küll ei ole varem algatatud. Eesti-siseselt on sarnaseid menetlusi kindlasti ka varem olnud.

Kui nüüd juhtub, et SEC peaks selle 100 miljonit sisse nõudma, kas LHV-l on piisavalt jõudu selleks?

Jah, hommikusel kohtumisel firma esindajatega olid nad väga kindlat meelt, et LHV kui ettevõtte tegevusele see kuidagi mõju avaldada ei saa.

Mida Te LHV klientidele tahate öelda?

See küsimus peaks olema suunatud LHV-le, aga mulle teadaolevalt on osa sellest USAs arestitud rahast klientide raha, LHV tegeleb sellega, et seda raha aresti alt välja saada. Kui arestid jäävad, on LHV juhid avaldanud valmisolekut, et kui kliendid tahavad raha välja võtta, siis kaetakse see omanike poolt muudest allikatest.

Pensionifondidega ei tohiks midagi juhtuda?

Jah, LHV grupis on palju ettevõtteid, jutt käib selgelt ikkagi selle investeerimisühingu kehast.

Eestlased saavad tõenäoliselt tsiviilkaristuse

Praegu on juhtum tsiviilõiguse tasandil, sest asja uuriva USA väärtpaberituru järelevalve pädevuses on vaid tsiviilhagid.

Pole siiski välistatud, et eestlastele esitatakse kriminaalsüüdistus.

Georgetowni ülikooli tuntud äriseaduse professor Donald Langevoort, kes on töötanud ka SECi (USA väärtpaberituru järelevalve) juristina, kinnitas, et USAs läheks selline siseinfo juhtum tavaliselt kriminaalkohtusse, kuid antud juhul on tegemist rahvusvahelise juhtumiga ning tõenäoliselt jääb seepärast tsiviilasjaks. “USA üldiselt ei kasuta siseinfo juhtumite puhul isikute väljanõudmist,” märkis ta.

Kui asi jääb tsiviilkaasuseks, siis tuleb pettuses osalejatel maksta tagasi kogu ebaseaduslikult omandatud raha ning lisaks võib neile määrata maksimumtrahvi kuni kolmekordse varastatud summa ulatuses ehk siis antud juhul üle 23 miljoni dollari. Vanglakaristus puudutab eestlasi juhul, kui neile esitatakse kriminaalsüüdistus.

Kes selle raha tegelikult välja maksab, sõltub juba kohtuprotsessist ja kokkulepetest. Praegu eeldatakse, et ebaseaduslikult omandatud raha on külmutatud kontodel ehk SECi valduses.

Küsimusele, mis juhtub, kui külmutatud USA kontodel enam raha pole, vastas professor, et siis on SECil õigus hakata asja ajama Eesti valitsuse kaudu ning see protsess võib kujuneda väga pikaks. “Kuid väga tihti ei lähe SEC sellele lihtsalt sellepärast, et see on nii pikaajaline ja kallis protsess,” ütles ta. Langevoort märkis, et ükskõik, kuidas asi edasi läheb, püüavad USA võimud seda lahendada nii, et süütud kliendid ei kannata.

Langevoorti hinnangul pettusejuhtum Eesti mainet puudutada ei tohiks. “Ma ei usu, et see Eestile midagi teeb,” sõnas Georgetowni juuraprofessor. “Kui Eesti võimud SECiga koostööd teevad, siis näitab see, et nad vastavad rahvusvahelistele standarditele.”

Ta lisas, et selliseid skandaale on tulnud ette igas riigis — USAs, Saksamaal, Prantsusmaal, Filipiinidel. “Keegi ei ole sellepärast ðokeeritud,” ütles Langevoort.

Kohtuistung toimub 8. novembril New Yorgis ning see on avalik. Kas süüdistatavad kohtusse ilmuvad või mitte, see on nende otsustada. Kohtuistungil võivad eestlased esitada oma nägemuse juhtunust ning kinnitada oma süütust.

SECi Philadelphia büroo ringkonnahalduri asetäitja Daniel M. Hawke ütles Äripäevale, et uurimine sai alguse investori kaebusest, kes oli märganud ühe aktsia hinna järsku tõusu. Hawke ei kommenteerinud seda, kes eestlasi kohtuasjas esindab. Langevoorti sõnul kasutatakse sellisel puhul tavaliselt advokaatide meeskonda, kuhu kuuluvad mõlema maa esindajad ehk antud juhul siis nii eestlased kui ka ameeriklased. Langevoort lisas ka, et tõenäoliselt ilmuvad novembris toimuvale istungile advokaadid, kuid mitte süüdistatavad ise.

Sarnaseid juhtumeid on USAs ennegi ette tulnud, kuid need olid rohkem n-ö vanamoelised vargused, mis ei kasutanud nii kõrgel tasemel infotehnoloogiat. “Väärtpaberikauplemisel on ette tulnud sarnaseid, kuid mitte päris nii keerulisi skeeme,” ütles Hawke.

Näiteks anti altkäemaksu Business Weeki trükikoja töötajatele, et pääseda päev enne avaldamist materjalidele ligi. Selles juhtumis süüdistatavad said reaalse vanglakaristuse.

Hawke meenutas ka tänavu aprillis toimunud juhtumit, kus Eestis saatis üks mees finantsasutustele e-kirjad, millele oli manusena lisatud tööpakkumine. Kui e-kirja saaja manuse avas, käivitus nuhkprogramm, mis varastas informatsiooni kontode kohta ja võimaldas neid kasutada.

Hawke ei soovinud anda täpsemat teavet selle kohta, millal uurimine algas ja kuidas see on arenenud. Ta ei soovinud ka ütelda, kellega tehakse Eesti poolelt koostööd, kuid märkis, et asjassepuutuvate organitega võetakse alati ühendust.

SECi huvi paneb ettevõtted värisema

Kui USA väärtpaberituru järelevalve SEC küsib mõne ettevõtte kohta informatsiooni või algatab uurimise, peavad investorid paremaks selle ettevõtte aktsiat müüa, sest SEC on tuntud oma võimu poolest.

SECi poolt LHV töötajate vastu esitatud süüdistus sarnaneb börsi pressiteadete temaatika tõttu 2000. aastal aset leidnud Mark Jakobi juhtumiga. SECi uurimise tulemusel mõisteti Mark Jakobile 44kuune vanglakaristus seoses Emulexi valepressiteatega. Pärast valepressiteate avaldamist kukkus aktsia hind 62 protsenti, viies ettevõtte turuväärtuse 2,2 miljardile dollarile. Valeteates oli kirjas, et ettevõtte kasum kukkus, ettevõtte juht astus tagasi ning SEC uurib ettevõtet.

Viimase aja tuntumaid siseinfo-juhtumeid on aga Martha Stewart.

Martha Stewart müüs 2001. aastal ligi 4000 ImClone Systemsi aktsiat. Väike eraasi, nagu ta seda nimetas, tõi kaasa viiekuulise vanglakaristuse ja viis kuud koduaresti. Lisaks pidi ta katma kohtukulud ja maksma 30 000 dollarit trahvi. Tema oli selles insaidertehingus suhteliselt pisike tegelane, kes kuulis sõbralt (maaklerilt) siseinfot ja müüs aktsiad enne halva uudise avaldamist.

Sarnane karistus (kuid 4000¬dollarilise rahatrahviga) tuli ka Martha Stewarti maaklerile Peter E. Bacanovicile. Mõlemaid süüdistati ImClone’i tehingu tegelike põhjuste varjamises, mis tõi sisse 227 000 dollarit. Nende toodud põhjuseks oli, et Martha Stewart andis limiithinnaga tehingukorralduse — müüa aktsiad, kui aktsia hind langeb 60 dollarist läbi.

Bacanovici assistent tunnistas, et tema boss käskis tal öelda Martha Stewartile, et ImClone’i tippjuht ja tema perekond müüvad aktsiad. Martha Stewart müüs aktsiad vaid mõni minut pärast info saamist.

“Need, kes usuvad, et ma müüsin, kuna Sam püüdis müüa, eksivad rängalt,” ütles Martha Stewart New York Timesile. “Uskuda, et ma müün, vältimaks väiksemat kui 45 000dollarilist kahjumit, rikkudes sellega oma elu, karjääri ja hea läbisaamise sadade inimeste ja kolleegidega, eksivad rängalt.”

Martha Stewart on kodukujundusfirma Stewart Living Omnimedia 60 protsendi aktsiate miljardärist omanik ja ettevõtte juht. Vanglakaristuse kandmise ajal kasvas tema aktsiapaki väärtus märkimisväärselt.

ImClone’i looja ja endine juhatuse esimees Samual D. Waksal kannab Pennsylvania vanglas 87kuulist vanglakaristust, mõistetuna süüdi oma perekonnale kuulunud aktsiate müügi korraldamises ja teistes kuritegudes. Lisaks peab ta maksma 3 miljonit dollarit trahvi.

SEC (Securities and Exchange Commission) on Eesti finantsinspektsiooni analoog, kuid oluliselt mõjuvõimsam. Võrreldes teiste USA ametiasutustega on SECi töötajaskond väikesearvuline.

SEC vaatab läbi tuhandeid kaebusi aastas

Eesti finantsinspektsiooni analoog USAs • 3100 töötajat • 73 481 järelepärimist ja kaebust eelmisel aastal

tegeleb • börsiettevõtete järelevalvega • maaklerfirmade järelevalvega • fondide järelevalvega • tururegulatsiooniga • väärtpaberiseaduse rikkumiste uurimistega • finantsteenuste kasutajate harimisega

Kommentaare LHV juhtumile

Pean Kristjan Lepikut väga eetiliseks

Sten Tamkivi, Skype Eesti juht Tunnen Kristjanit seitse aastat, õppisime koos Tartu Ülikoolis. Inimesena pean Kristjanit väga eetiliseks. On raske uskuda, et ta on võtnud ette kindla plaani kavaldada üle mingi süsteem ja seeläbi endale raha teenida. Ma arvan, et ta oskab hästi kaubelda ka ilma siseinfot kasutamata.

Lugesin SECi ametlikku avaldust. Olen tehnoloogiainimene ja mulle tundub, et selles loos on väga palju vasturääkivusi. Pressiteadete agentuur Business Wire väidab, et see ei ole kuidagi võimalik, et eestlased nende leheküljelt uudised teistest varem kätte said. Samal ajal ütleb SEC, et nad siiski tegid seda.

LHV mainet skandaal siiski kahjustab. Loodan aga, et inimesed ei ole nii lühinägelikud ja enne otsuste tegemist ootavad ära uurimise tulemused. Hetkel tunduvad need süüdistused üsna lahmivad. Ühes kohas räägitakse eraisikutest ja teises kohas firmast LHV. Mul isiklikult on ka raha selles firmas, nii pensionifondides kui ka investeerimiskonto, aga kiireid samme ma nende liigutamiseks teha ei kavatse.

Oliver Peek on väga hea analüütik

Merlis Nõgene, LHV klient Olen LHV klient olnud juba viimased viis aastat ja Oliveri tunnen lähemalt viimased pool aastat. Minule jääb toimuvat vaadates mulje, et ameeriklastele ei mahu pähe, kuidas kuskil kaugel külmal maal võib leiduda piisavalt nutikaid ja töökaid inimesi, kes suudavad ülimalt konkurentsitihedas valdkonnas maailmatasemel edukad olla.

Seni kuni SEC pole avaldanud ümberlükkamatuid tõendeid ebaseadusliku tegevuse kohta, julgen ma küll need õnnestunud tehingud panna Oliveri pühendumise arvele. Tegu on suurte kogemustega analüütiku ja päevakauplejaga.

Töötame kiire lahenduse nimel

Andrus Ansip, peaminister Investeerimispanga LHV kahe töötaja vastu esitatud süüdistused on tõsised. Iga kahtlust kuritegeliku või ebaeetilise tegevuse osas peab väga põhjalikult uurima.

Eesti vastavad ametkonnad teevad igakülgset koostööd oma partneritega teistest riikidest, et sellised juhtumid saaksid selge ja kiire lahenduse.

Eesti väärtpaberiturgu reguleerivad seadused ja järelevalve on väga tugevad ning kõik töötavad selle nimel, et järelevalvet ja turu kaitset veelgi paremaks muuta. Seega ei ole mingit alust laiendada viimastel päevadel kahe isiku vastu esitatud süüdistust tervele Eesti väärtpaberiturule.

Eesti väärtpaberituru üldine usaldusväärsus on kõrge ning see püsib kindlatel väärtustel.

Täpsemaks kommentaariks pole veel aeg küps

Aivar Sõerd, rahandusminister Teemat saab täpsemalt kommenteerida pärast homset (tänast — toim.) finantsinspektsiooni nõupidamist.

Finantsinspektsiooni algatatud järelevalvemenetluse tulemuslikkuse huvides on oluline igakülgne koostöö USA järelevalveasutustega. Finantsinspektsiooni nõukogu koosolekul käsitleme inspektsiooni hinnangut olukorrale ja ülevaadet eelnevatest ja järgnevatest tegevustest, sh ka Eesti väärtpaberiturgu reguleerivate õigusaktide kontekstis.

Juhtum võib Eesti mainet mõjutada

Andres Lipstok, Eesti Panga president LHV ja tema kahe töötaja vastu suunatud süüdistused on tõsised ning antud juhtum võib muu hulgas kahtlemata mõjuda ka ettevõtte ning seeläbi Eesti kui äripiirkonna mainele.

Finantsinspektsioon on teatanud, et teeb juhtumi lahendamiseks USA järelevalveorganitega igakülgset koostööd ning on ka ise algatanud eraldiseisva järelevalvemenetluse.

Ettevõttes endas kiiresti algatatud sisejuurdlus ja avaldatud valmisolek koostööks uurimist läbi viivate organitega on antud olukorras samuti ainuõige lähenemine.

Selline kiire ja professionaalne tegutsemine ongi kõige tähtsam Eesti ärikeskkonna usaldusväärsuse hoidmiseks.

Negatiivne imago võib laieneda väärtpaberiturule

Mart Sõrg, Eesti Panga nõukogu esimees Skandaalil LHV ümber on tugev negatiivne mõju Eesti investeerimisüksuste ja ka väärtpaberituru mainele.

Põhiprobleem on selles, et meile saabunud teadete järgi pole süüdistatavad mitte ainult need kaks noormeest, vaid ka LHV on süüdlaseks arvatud. Kuna LHV on üks Eesti investeerimispankadest, siis tekib oht, et seda suhtumist võidakse laiendada ka teistele investeerimispankadele.

Samuti võib see avaldada teatavat negatiivset mõju investorite tulekule Eestisse. Nendel põhjustel on see juhtum ütlemata kahetsusväärne.

Aus äri pole Eesti ärimaailmas moes

Kaidi Oone, Tallinna börsi juht Aus käitumine ei ole Eesti ärimaailmas enam moes. Öeldakse küll, et kõik, mis ei ole keelatud, on lubatud, kuid kas see on eetiline? Eesti ärimaastik, sealhulgas väärtpaberiturg, on üks tervik ja selle maine kujundavad kõik osalised.

Tallinna börsi eesmärk on turvalise investeerimiskeskkonna tagamine. Rangete reeglite abiga nõuame ausat ja eetilist käitumist nii börsiettevõtetelt kui ka kõikidelt teistelt turul osalejatelt. Ei ole vahet, kas tegutsetakse Eestis, Ameerikas või Hiinas, kas ostetakse või müüakse ja kas tehakse seda börsi vahendusel või mitte.

Tallinna börs teeb kõigi osapooltega koostööd, et tagada turu stabiilsus ja maine. LHV maaklerite juhtumi osas ootame LHV ning Eesti ja USA järelevalveasutuste läbiviidavate juurdluste tulemusi.

LHV sai Tallinna börsi liikmestaatuse 2000. a. Kristjan Lepik ja Oliver Peek ei oma Tallinna börsi atesteeritud maakleri staatust. LHV on teatanud, et Kristjan Lepik peatab oma tegevuse ka Tallinna börsi nõukogu liikmena.

Pangad on selliste juhtumite puhul printsipiaalsed olnud

Heldur Meerits, Eesti Investorite Liidu juhatuse liige Ma väga loodan, et see väga hullu mõju kaasa ei too. Eesti pankades on ennegi olnud selliseid juhtumeid, kus mõni töötaja on reeglitest üle astunud. Nendes olukordades on pangad olnud ise üsna printsipiaalsed ja põhimõttekindlad.

Mul praeguse seisuga pole ühtegi infokillukest selle kohta, justnagu LHV sisemised eeskirjad oleksid olnud kuidagimoodi vigased või puudulikud, kuid selles osas on finantsinspektsioonil öelda viimane sõna.

Kui uskuda seda, et ettevõtlikud noorhärrad on tõesti ebaseaduslikult infole ligi pääsenud, siis sellise asja keelamine ei tuleks mulle isegi pähe.

Kui ma inimese tööle võtan, siis ma ka tema käest ei võta allkirja, et ta ei tohi kedagi mõrvata ega autoga alla ajada.

Poisid tegid rehepappi, aga see ajas lohemao vihaseks

Linnar Viik, visionäär Business Wire’st informatsiooni hankimist ei saa panna häkkimise konteksti. Mingisuguste meisterhäkkeritega praeguse informatsiooni kohaselt tegemist pole.

Kui on olemas arvutiprogramm, mis Business Wire’st tõmbab välja teatud informatsiooni, siis sellest jääb väheks. Et selle informatsiooniga midagi korda saata, peab olema väärtpaberispetsialist. Asja pole mõtet panna häkkimise konteksti, vaid sihukese rehepapi konteksti. Võiks öelda, et poisid panid rehepappi.

See oli mõisa köis, mis oli jäetud natukene lohisema. Hakkajad vennad sikutasid sellest ja nägid, et köis hakkas tulema. Sikutati veel natukene ja saadi veel köit. Siis pandi vanker ette ja anti tuld. Aga köie otsa oli seotud lohemadu, kes ärkas üles ja sai väga tigedaks, et mingid pisikesed poisid sikutasid tema köit ära.

Eestlased saavad IT-rahva maine

Joakim Helenius, Trigon Capitali tegevjuht Kogu tausta ja uurimise tulemusi teadmata on raske hinnata, millised on LHV juhtumi pikaajalised tagajärjed. Ma usun, et see ei muuda Eesti inimeste suhtumist aktsiatesse ja investeerimisse.

Siiski hetkel on liiga vähe informatsiooni, et midagi kindlat hinnata, kui muud ei selgu, siis ehk see, et eestlased on ikka väga vinge IT-rahvas.

Vara on veel hinnangut anda

Allan Martinson, Martinson Trigon Venture Partners Väga raske on praegu pressiteadete põhjal enda hinnangut anda.

Ma arvan, et ma parem ei kommenteeriks seda juhtumit, sest see käib tugevasti LHV kohta ja ma ei oska öelda, kuivõrd palju LHV on tegelikult pangana selle loo taga.