Lihatööstused ajavad taga euroauhinda

Lihatööstusi on tabanud ehitusbuum — kes teeb remonti, kes ehitab päris uusi hooneid, igal juhul ulatuvad summad miljonitesse kroonidesse. Järgmise aasta südasuveks peavad kõikides lihatööstustes olema kaldu põrandad ja kapid ehk kõik vastama euronõuetele.

Euroremonti on juba alustanud või kohe-kohe alustamas 10–15 lihatööstust, ülejäänud aga loodavad, et euronõuete täitmise tähtaeg kaugemasse tulevikku edasi lükatakse.

“Kui kõik vastaks nõuetele, peaksite te praegu täitma ankeeti, et pole põdenud hiljuti düsenteeriat ja muid taolisi haigusi,” ütles Wõro Kommertsi juhatuse esimees Aigar Pindmaa, enne kui ajakirjanikud tehasesse lubab. Wõro Kommerts on juba oma Ahja tööstusesse investeerinud 25 miljonit krooni ning vähemalt 9 miljonit läheb veel. 25 miljonit krooni tähendab näiteks kaldus põrandaid ja seinaääri, fotosilmaga kraane, kahhelkivivabu seinu ja 300 meetri raadiuses vaba maad tehase ümber. Üheksa miljoni krooni eest valmib novembriks uus euronõuetele vastav vorstitsehh.

Rakvere Lihakombinaadil kulub “euroks” muutumisele kuni 70 miljonit krooni, remont käib praegu laial rindel. Ettevõtte juhatuse esimehe Olle Hormi sõnul on tööde õigeaegne lõpetamine hädavajalik, et ettevõte saaks oma toodangut ka edaspidi eksportida. “Kui nii-öelda tavaline tööstus jääb Eesti veterinaarameti tunnustuseta, ei juhtu tegelikult midagi, aga meil läheb ju kohe pärast tunnustusest ilma jäämist eksport kinni ja seda ei tohi juhtuda,” räägib Horm.

Samas suurusjärgus Rakvere Lihakombinaadi investeeringuga kulub raha ka Valga Liha- ja Konservitööstusel uue tapamaja ehitamiseks. Juuni alguses alanud tööd peaksid lõppema järgmise aasta kolmandas kvartalis.

Talleggi järgmise kolme aasta investeerimisplaan näeb ette 150 miljoni krooni investeerimist, mille tulemusena ettevõtte tootmine laieneb enam kui poole võrra. Samuti on ettevõte võtnud sihiks saada eurotunnustus juba selle aasta lõpuks ehk esimesena lihatööstustest.

Pisikeses Vastse-Kuuste Lihatööstuses aga praegu veel ehitamist-renoveerimist ei käi. Tööstuse omanik ja juhataja Urmas Jürgenson on rahulik ning ei kavatse eurotuhinaga esialgu kaasa minna. “Ega täpselt ei teatagi praegu, mismoodi on vaja ehitada,” sõnab ta. “Meil on plaanis küll ehitada uus tootmishoone, kuid rabelema ei hakka, teeme veel muidu midagi valesti.”

Jürgensoni sõnul on veel aega ja uue tootmishoone jõuab püsti panna küll. “Ehitamine käib ju tänapäeval kiiresti, pigem on praegu probleem selles, et tehnoloogiline projekt tuleb tellida ilmselt välismaalt ja see pole just odav.” Vastse-Kuuste uus lihatööstus läheks omaniku sõnul maksma umbes 25 miljonit krooni.

Kuigi lihatööstustes on lahti läinud tõeline võidujooks euronormidele, kinnitavad peaaegu kõikide ettevõtete juhid, et lootus suured investeeringud kunagi tagasi teenida on suhteliselt väike. “Kes ikka tahab arengumaalt toitu osta,” jääb kõlama üldine arvamus. “Need investeeringud on pigem lõiv euroliidule, et saaks edasi tegutseda.”