„Põhihäda on selles, et veterinaarkeskuse esitatavad nõuded kogu aeg muutuvad,” kurdab Järvet. “Ma ei tea, mis mind homme ees ootab.”

Lihakarni omanik osutab kraanikausile ja räägib, et seitsme inspekteerimise ajal ei jäänud see ühelegi ametnikule ette. Kaheksanda reidi ajal aga öeldi, et see tuleb 20 sentimeetri võrra edasi viia. “See läks mulle maksma 16 000 krooni,” tõdeb mees.

Eri maakondade veterinaarkeskusi ühendava veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel tuvastas ajakirjaniku umbmäärase küsimuse peale ühe hetkega, millisest lihakarnist juttu on: “See on üksikjuhtum, kus esitati ametlik vaie ning ametlikult on ka sellele vaidele vastatud. Tänaseks päevaks peaks olukord olema lahenenud — ettekirjutuses esitatud nõuded on täidetud ja asjad korras.”

Ehkki Järveti sõnul on analoogsete, sageli arusaamatute ettekirjutustega hädas ka teised Lääne-Virumaa lihatootjad, toonitas veterinaarameti juht Ago Pärtel veel kord, et tegu on tema teada tõesti ainulaadse juhtumiga.