Lihtaktsiatega... lihtsalt rikkaks

 (3)
Lihtaktsiatega... lihtsalt rikkaks
Investor silmitseb elektroonilist börsitabelitFoto: Scanpix/ Reuters

Lihtaktsiad on aktsiate levinuim ja kõige lihtsam liik. Aktsiatesse investeerides on ajalooliselt teenitud korralikult, kuigi on paremaid ja halvemaid perioode. Halvematel on ka lühiajaliselt kaotatud palju raha.

Tänapäeval saab ka investeerida otse aktsiaindekseid järgivatesse börsil kaubeldavatesse fondidesse, kuid need on vaid kogumid aktsiatest. Erinevate aktsiate käekäik võib olla väga erinev. Mõnigi ettevõte on läinud pankrotti ja sinna raha paigutanu on kaotanud raha. Sestap eluline põhimõte – kogu raha ei tohi paigutada ühte kohta, seda tuleb hajutada. Aktsiaindeksite ehk turgude tootlused võivad olla petlikud – hävinud ettevõtted asendatakse seal teistega.

Siiski on Šveitsi suurpank Credit Suisse koos London Business Schooliga teinud tänuväärset tööd ja uurinud erinevate maade eri varaklasside pikaajalisi tootluseid ja jõudnud järeldusele, et pikaajaliselt on aktsiaturgude tootlus parem võlakirjade omadest.

Maailma suurimal aktsiaturul USAs on pikaajaline reaaltootlus (1900-2014) olnud keskmiselt 6,5% aastas. Reaaltootlus arvestab tootlusest maha inflatsiooni mõju ehk tegemist on inflatsioonijärse tootlusega. Pikaajalised võlakirjad tootsid seal keskmiselt 2% reaaltootlust ja lühiajalised võlakirjad 0,9% reaaltootlust. Kui keegi kaugetest esivanematest oleks USA aktsiaturule 1900. aastal investeerinud ühe dollari, oleks see turutootluse juures kosunud 2014. aastaks 1396 dollariks.

USAst oluliselt vanema börsitraditsiooniga kapitalismi hälliks peetava Suurbritannia aktsiaturg on teeninud pikaajaliselt 5,3% reaaltootlust. USAst kõrgem pikaajaline reaaltootlus on olnud Austraalias (7,3%) ja Lõuna-Aafrika Vabariigis (7,4%).

Aga misasi on aktsia? Aktsia on ettevõtte omandiõigust näitav tõend. See on osa ettevõttest. Näiteks kui ettevõttel aktsiakapital on miljon eurot ja ettevõttel on 1000 aktsiat, siis ühe aktsia omamine näitab ettevõttest 0,1% kuulumist omanikule. Kui ettevõte otsustab jaotada kasumit dividendina, siis annab see õiguse 0,1% jaotatavast kasumist. Kui ettevõttel läheb halvasti ja see laostub, siis võlausaldajate nõuete rahuldamise järel varade alles jäämisel annab antud juhul 1 aktsia omamine õiguse 0,1% alles jäävale rahale.

Aktsiatega teenitakse peamiselt neid odavalt ostes ja kallimalt müües või omanikutulu ehk dividendi saades. Ostes aktsia saate osa ettevõtte edus ja hädas. Investorid ja kauplejad on erinevad. Mõni hoiab aktsiaid vaid sekundeid, mõni aastakümneid. Teenida ja raha kaotada on võimalik olenemata aktsiate hoidmise kestvusest.

Eelisaktsiatest ja börsil tegutsejate erinevatest tüüpidest saab lugeda Investeerimise ABC järgmistes osades.