Isegi ajutisel järsul naftahindade tõusul võib olla pikaajaline mõju sotsiaalse reaktsiooni tõttu. Kõrged naftahinnad panevad arutama naftahindade tuleviku üle ja see võimendab tõenäoliselt jutte varitsevatest ohtudest. Öelgu eksperdid pealegi, et hinnatõusu põhjustasid lühiajalised varudega seotud probleemid, hirmujutud räägivad ikkagi pikaajalisest kriisist.

Praegu levinud õudusjutt näeb arengumaade, eriti Hiina ja India, kiiret majanduskasvu, mida ei piira Kyoto protokoll, täitmatu naftanõudluse allikana. Valitseb hirm, et nafta lõpeb otsa kiiremini, kui oleksime osanud arvata — miljardid inimesed neis riikides hakkavad täitma oma unistusi suurtest majadest ja sportautodest.

On see usutav? Hiina ja India arenevad tõepoolest kiiresti. Kuid eksperdid pole suutnud kindlaks teha, mis võiks olla selle pikaajalised mõjud energiaturule. Võrrandis on liiga palju tundmatuid: nende maade energiavajaduse kasvu kiirus, uute naftavarude avastamine, naftasäästliku tehnoloogia areng ja nafta asendamine teiste energiaressurssidega.

Naftahindade seisukohast on aga nii praegu kui ka lähitulevikus olulisem hirmujuttude mõju kui nende taga olevad segased asjaolud. Kui üldise arvamuse kohaselt on hinnad tulevikus kõrgemad, kipuvad nad olema kõrgemad ka täna. Nii turud juba kord toimivad.