“Käin juba detsembrikuust jala,” kurtis Pärnu ettevõtja Juri Vostrjakov, kelle värskelt ostetud Hyundai Santa Fe-le mullu detsembris joobes autojuht külje pealt sisse kihutas. Täna, kolm kuud hiljem, ajab Ostrjakov oma tööasju ikka veel ühistransporti kasutades ja maksab auto liisimise eest 5200 krooni kuus.

Vaidlus seltsiga sai alguse pärast õnnetust, kui kahjukäsitleja leidis, et deformeerunud katuse kordategemiseks piisab selle ning teistegi osade pahteldamisest ning kandis selleks summa üle Hansa Liisingule kui auto omanikule. Sedagi alles möödunud nädalal, kui kannatanu esindaja oli jõudnud pöörduda kindlustuse vahekohtusse. Juri sõnul on sõiduk aga nii halvas olukorras, et selle summaga pole võimalik taastada õnnetuse-eelset olukorda nagu on kirjas liikluskindlustusseaduses ja sõiduki peaks hoopis maha kandma. “Kindlustusest öeldi mulle, et see ju Korea auto, mida pole mõtet küll maha kandma hakata.” Auto maaletoojalt on Juril ka tõend, et sõidukile ei säili seltsi poolt ette nähtud taastamise puhul garantiid. Juri esindaja, kindlustusõigusega tegeleva büroo Forsite jurist Erika Pääbuse sõnul on kliendi rahulolematus mõistetav, kui autot on kasutatud vaid kuus kuud ja järgmised 3,5aastane garantii ei kehti.

Erika Pääbus nentis, et tema kogemuse põhjal on suurte seltsidega palju vähem probleeme kui väikestega. Väikestes on vähem töötajaid ning sageli ei jõuta oma tööd lihtsalt ära teha. Kliente on aga sageli sama palju kui turuliidritel, sest veel aasta tagasi pidid nad konkurentsis püsimiseks kliente meelitama madalamate hindadega.

Pääbuse sõnul teeb kliendi elu aga keeruliseks see, et kui tuleb tõesti vahekohtusse seltsi vastu kaebus esitada, siis hetkel kehtiv seadus ei sätesta, millise aja jooksul peab selts vastama ning enda poolt vahekohtuniku nimetama. Vahekohtu istung ei saa aga toimuda, kui kostja pole endapoolset vahekohtunikku määranud.