Liikluskindlustus kallineb

Peamiselt Euroopa Liidu riike kattev nn rohelise kaardi tsooni liitmine kohaliku liikluskindlustusega annab Eesti autodele Euroopa riikides küll automaatse liikluskindlustuse garantii, kuid tõstab 2004. aasta maikuust tariife vähemalt 20–30%.

Esmaspäeval, päev pärast euroreferendumit, sai rahandusministri allkirja liikluskindlustuseseaduse muutmise eelnõu, mis koondab kohaliku kohustusliku liikluskindlustuse ja välismaale sõiduks vajaliku rohelise kaardi ühe mütsi alla. Seadus, mis muudab kohaliku liikluskindlustuse automaatselt kehtivaks ka kõigis rohelise tsooni riikides, jõustuks Riigikogu heakskiidu korral 1. mail 2004, Eesti Euroopa Liiduga liitumise esimesest päevast.

Uus seadus lubaks autoomanikel kohaliku liikluskindlustusega sõita küll enamikku Euroopa Liidu ja rohelise kaardi riikidesse, kuid võtab seni lahus hoitud kindlustuste mitmekordse hinnavahe näol autoomanikult võimaluse valida taskukohasem liikluskindlustus. Kuna roheline kaart liidetakse kohaliku kindlustusega, siis sisuliselt maksavad kõik Eesti 387 000 liikluskindlustust ostvat autoomanikku automaatselt mõlema eest. Samas käib välismaal isikliku autoga neist vaid murdosa — tänavu esimesel poolaastal ostis rohelise kaardi vaid 14 790 autoomanikku, kelle liikluskindlustuse keskmiseks pikkuseks tuli 47 päeva.

Sisemaa liikluskindlustuse liitmine rohelise kaardiga toob kaasa kindlustustariifide hüppelise tõusu. Liikluskindluse Fondi hinnangul võib tariifide tõus olla keskmiselt 17%, kindlustusseltsid, kes hakkavad turukonkurentsis poliisi hindu reguleerima, hindavad hinnatõusu suuremaks.

Salva Kindlustuse kindlustusdirektor Urmas Kivirüüt hindab liikluskindlustuse hinnatõusu 20–30% piiridesse. Kivirüüdi hinnangul kasvab sõiduautode liikluskindlustus 15–20%, veoautode tariifid aga võivad kerkida kahekordselt, praeguse rohelise kaardi hinnatasemeni.

Kivirüüdi sõnul on uute tariifide kujunemise rusikareegel see, et 500 miljonit krooni, mille seltsid kogusid varem rohelise kaardi ja sisemaakindlustuse pealt kokku, tuleb nüüd koguda vaid sisemaakindlustuse pealt.

Tagasihoidlikuma hinnakasvu ennustaja on Eesti suurima kahjukindlustusseltsi If Eesti Kindlustuse kindlustusdirektor Mihkel Uibopuu, kes peab optimaalseks 10protsendilist hinnatõusu. Uibopuu hinnangul kannavad järgnevad 1,5 aastat kindlustusseltsid liikluskindlustuse müümisel suurt kahju, sest tõenäoliselt müüvad nad poliise odavamalt, kui on kindlustuse tegelik hind.

Ebaõiglane nõue Arvutifirma Ordi omanik ja tegevjuht Sulev Sisask pidas peagi tõusvaid liikluskindlustuse tariife suurema osa Eesti inimeste suhtes ebaõiglaseks, sest väga väike osa käib autoga välismaal.

“On autojuhte, kes sõidavad peamiselt 20 kilomeetri raadiuses oma lähikülas ning kaks korda kuus ka naaberlinna,” kirjeldas ta. “Hea oleks, kui selline inimene ei peaks ostma topeltkindlustust, et ta saaks valida, kas kindlustada Eestis või välismaal,” lisas Sisask, kes ka ise käib autoga välismaal harva, kõige rohkem paar korda aastas Lätis.

ELis ühtne kindlustus

Liikluskindlustuse seaduseelnõu väljatöötamisel osaline olnud rahandusministeeriumi kindlustuse talituse juhataja Siiri Tõniste tunnistas, et seadus on valusaks küsimuseks paljudele autojuhtidele.

“Neil, kes Euroopa Liidu teedel ei sõida, tuleb see pill alla neelata — on üks ühine Euroopa, on üks ühine kindlustus,” seletas ta. Tõniste sõnul tuleneb uus seadus Euroopa Liidu direktiivist, mis ütleb, et kogu eurotsoonis peab kehtima üks ja ühine liikluskindlustus. Tõniste toob positiivse elemendina näite, et tulevikus ei pea Euroopa Liidus ringi sõitva auto juht kandma kaasas kindlustuspoliisi, sest viimase olemasolu kontrollitakse auto numbrimärgi kaudu.