Liikluskindlustus senisest paremaks
Kindlustuskaitset laiendatakse inimkonna parima osa, jalakäijate, suhtes. Liikluskindlustus ei tekkinud niivõrd auto valdaja vastutuse kindlustamiseks kuivõrd auto kui suurema ohu allikaga tekitatud kahju hüvitamise eesmärgil. Jalakäijaga võrdsustatakse rulluisutajad, jalgratturid jt ning nähakse ette, et ka neile tekitatud isikukahju hüvitab kindlustusandja, sõltumata sellest, kes on süüdi. Eelduslikult suureneb autojuhtide austus liikluses “nõrgemate” vastu.
Praktikas on sageli ette tulnud inimeste jooksutamist ja hüvitamisest keeldumist, kui kahju tekitanud isik lahkub sündmuskohalt. Hiljem ei õnnestu kindlaks teha, kes oli juht. Eelnõus on kindlustatu igasugune sõiduki valdaja. Kui kahju tekitanud sõiduk on teada, hüvitatakse sõltumata sellest, kes roolis oli.
Oluline muudatus on, et leping muutub tähtajatuks. Nii väheneb täna liikluses olevate kindlustamata sõidukite arv ja loobutakse sellest, et seaduskuulekad inimesed, kes sõlmivad liikluskindlustuse lepingu, maksavad kinni kahjud, mille tekitavad kindlustamata isikud.
Eelnõu ei muuda kindlustusvõtjat sunnismaiseks. Kui kindlustusvõtja soovib sõlmida lepingu teise kindlustusandjaga, võib seda teha ilma eelneva kindlustusandaja poole pöördumata, uus kindlustusandja väljastab poliisi, mille kehtivus algab eelneva poliisi lõppemisest ja samast ajast on lõppenud eelnev kindlustusleping.
Eelnõu mõjutab kindlustusmaksete suurust, hinnanguliselt 4–6% suuremaks. Makse suurenemist saab vältida, loobudes nt valu ja vaeva hüvitamisest vm kulust.