Jodeeritud sool

Globaalse ökoloogilise saastatuse tagajärjel on tänaseks üles kerkinud joodipuuduse probleem väga paljudes riikides. Umbes 1 miljard inimest üle maailma kannatab joodi puuduse all. Organismile vajalikku joodikogust on kõige täpsemalt võimalik doseerida koos soolaga. Soola jodeerimine on suhteliselt odav ja mugav. Maailma Tervise Organisatsioon (WHO) soovitab jodeeritud soola kasutada kõigis tööstuslikult, põllumajanduslikult ning toitlustamise ja kodumajapidamise käigus valmistatavate toiduainete tegemisel. Vältida võiks seda soola aga hoidistamisel, kus ta võib anda kõrvalmaitseid ja vallandada ootamatuid keemilisi protsesse.

Pan-sool

Vähendatud naatriumisisaldusega soola ehk pan-soola on lisatud tavaliselt umbes 25–40% kaaliumkloriidi ja umbes 10% magneesiumsulfaati. Lisaks on pan-soolas aminohapet lüsiini, mis võtab ära metalse maitse ja joodi. Selle soola põhiliseks eesmärgiks on vähendada naatriumi tarbimist. Ameerikas on kasutusel pan-soolaga sarnane kardia- ehk südamesool.

Pan-sool on tavalisest keedusoolast märksa kergem. Kahes teelusikatäies pansoolas sisaldub sama kogus naatriumi, mis ühes teelusikatäies keedusoolas. Lisaks väidavad väga mitmed selle soola kasutajad, et toidule harjumuspärase maitse, soolasuse saavutamiseks tuleb vähendatud naatriumisisaldusega soola lisada toidule märgatavalt rohkem ehk tarbitav naatriumi kogus tuleb kokkuvõttes sarnane tavalise soola kasutamisele. Seega muutuvad rohkel tarbimisel pan-soola head omadused küsitavaks.

Allikas: toitumine.ee