Kui rootslased sõidavad välismaale ja kasutavad seal pangakaarti kas ostmiseks, auto tankimise eest tasumiseks või pangaautomaadist raha saamiseks, siis võtab enamik Rootsi panku peale ametliku vahetuskursi selle pealt lisatasu. SEB ja Skandiabanken võtavad 1,65%, Swedbank, Nordea, Handelsbanken jt 1,5% summast. Ainult üks pank, Ica Bank, ei võta lisatasu. Paljud rootslased ei teagi seda ja peavad täiendavat makset lihtsalt kursivaheks.

Euroopa Liidus kehtib direktiiv, mille kohaselt peab pangakaardiga maksmine ja pangaautomaadist raha võtmine käima eurotsooni riikides ühesugustel tingimustel. Selle üks eesmärke on, et tarbijaid ei tohi diskrimineerida. Euroopa Liidu õiguse professor Ulf Bernitz nimetas Rootsi pankade lisatasu võtmist ebaseaduslikuks ja täiendavaks raha teenimise viisiks.

Juhul kui tõestatakse, et võetav lisatasu on vastuolus ELi direktiiviga, on panga klientidel võimalik oma lisakulu pankadelt tagasi nõuda. Nõuet ei tasu aga teha üksikult, vaid esitada tuleks tarbijakaitseameti kaudu kollektiivne hagi, selgitas professor.

Ühispanga avalike suhete juht Evelin Pull ütles, et nende pangakaardiga välismaal tasutavad ostud kliendile peale vahetuskursi lisakulu ei too. Deebetkaardiga välismaal raha pangautomaadist võtmine maksab 30 krooni pluss 2,5% tehingu summast, kusjuures tasuta saab raha välja võtta Rootsis, Lätis ja Leedus vastavalt SEBi, Unibanka ja Vilniaus Bankase automaatidest. Krediitkaardiga raha väljavõtt maksab alati 30 krooni pluss 2,5% tehingu summast. Hansapangal kehtivad praegu pangakaardi välismaal kasutamisel samasugused reeglid nagu Ühispangal. Lisatasu ei ole ainult juhul, kui seda tehakse Lätis ja Leedus Hansapanga grupi automaatidest. Kui Eestis tuleb käibele euro, hakkab teistes rahaliidu liikmesriikides raha väljavõtu tehing maksma Ühispanga praeguse prognoosi kohaselt ca 9 krooni, väljaspool ELi jääb kehtima praegune lisatasu.