Loodus haldusreformiga üksi jäänud

Siseminister Tarmo Loodus on kolmikliidu esindajatest ainus, kes kinnitab haldusreformi elluviimist 2002. aasta kohalike omavalitsuste valimiste ajaks.

“Täidan valitsuse otsust, et haldusterritoriaalne reform tuleb läbi viia 2002. aasta valimisteks. Eelkõige on see otsus majandusliku tagapõhjaga, suuremad omavalitsused on efektiivsemad ja nende pakutavad teenused kvalitatiivsemad,” kinnitas Loodus eile vaatamata sellele, et praegu on omavalitsusjuhtide seas reformi vastaseid rohkem kui selle ettevõtmise toetajaid.

Ka koalitsiooninõukogu liikmed Jürgen Ligi ja Tõnu Kõiv on tunnistanud, et reformi elluviimine lähema aasta jooksul on väga raske, mõeldavad on vaid vabatahtlikud omavalitsuste ühinemised.

Siseminister Tarmo Looduse kommentaar võimalike sundliitmiste ja seetõttu rahvaga vastuollu mineku suhtes oli lühike. “Kui ei soovita vabatahtlikult ühineda, ju siis soovitakse olla koos vaesed. Mis puutub minu käitumisse, siis siseministrina olen praeguse valitsuse liige ja minu kohus on täita valitsuse otsuseid,” ütles ta.

Haldusreformi rahaliste numbritena tõi minister välja, et alates 1995. aastast on reformile koos ühinemispreemiatega kulunud kokku ligi 15 miljonit krooni, aastatel 2000–2001 on otsesed kulud olnud 3 miljoni krooni ümber.

“Rahast on kindlasti olulisem olnud protsessis osalenute mõttemaailma muutus,” arvas siseminister.

Regionaalminister Toivo Asmer ei välista pehmemat haldusreformi, mille järgi toimuvad valdade-linnade piirimuutused 2005. aasta kohalike omavalitsuste valimisteks.

“Ma ei arva, et valitsuses või riigikogus, kas siis koalitsioonis või opositsioonis, saabki olla poliitikuid, kes ütlevad, et meil on ükskõik, mida inimesed sundliitmisest arvavad. Lõpuks teeme ju tööd inimeste jaoks — riik ei ole asi iseeneses,” ütles Asmer.

Samas tunnistas regionaalminister, et suhtub reformi võimalikku edasilükkamisse ettevaatlikult. “Tänase koalitsiooni poolt tehtud ühinemiskavad ei pruugi kattuda järgmise koalitsiooni nägemustega — juba see loob häguse fooni tulevase reformi õnnestumiseks,” arvas Asmer.

Reformi jätkumise järgmiseks tähtajaks on 15. oktoober, selleks ajaks siseministeeriumisse laekuma maavalitsustest linnade-valdade volikogude arvamused selle kohta, millised on nende soovid seoses haldusreformiga.