Lõunamaine kala Läänemeres

Läänemere lõunaosast liigub Eesti poole uus kalaliik ümarmudil, millest võiks tulevikus saada asendaja kahanevatele räime- ja kiluvarudele. Poolas on mudil juba arvestatav püügikala.

Esimese ümarmudila püüdis kalur Margus Mägi mullu aprillis Pärnu lahest Kirbu jõe suudmest. Rohkem pole ümar, oliivivärvi kehaga veeloom Eesti kalurite võrkudesse sattunud, kuid kaugelt lõunast tulnud kala on juba aastaid levinud liik Poola rannikumeres. Seal tõrjub ta ökosüsteemist välja samal niðis olevat emakala, kelle arvukus on tunduvalt langema hakanud.

Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi direktori Toomas Saati sõnul sattus Kaspia ja Musta mere vesikonnast pärit kala Läänemerre kümmekond aastat tagasi ilmselt laevade ballastiveega ja on lõuna pool kohati üsna arvukas. “Välimuselt meenutab ta meie kohalikke mudilaid, aga on nendega võrreldes ikka suhteliselt suur kala — kuni 25 cm pikk,” ütles Saat. “Pärnu lahest püütud kala oli 17,8 cm pikk. Räimega võrreldav.”

“Praegu on Poola kalureil kuni 50kilone ümarmudila kaaspüük paadi kohta tavaline ning see migrant pole enam tundmatu Leedu ja Läti veteski. Kalaturul on ta müügil hinnaga 0,6$/kg,” selgitas TÜ Eesti Mereinstituudi ihtüoloog ja Pärnu välibaasi juhataja Heli Shpilev. Räimekilo maksab Eestis turul keskmiselt kümme krooni ehk 0,7$/kg.

Saat ei arva, et ümarmudil võiks räime ja kilu päris asendama hakata. Eestlased ei võtvat uusi kalaliike oma toidulauale just meelsasti. “Tema arvukuse suurenemisel võidaksid aga enim lätlased, kel kombeks selliseid Läänemere elukaid süüa, mida eestlased ei taha. Neil läheb hästi näiteks emakala ja merihärg,” ütles ta. Küll aga võiksid eestlased mudilat edukalt püüda ja lõuna poole müüa.