Lubadused: Tallinn muutub paradiisiks
Mõistagi ei ole allpool toodud ülevaated täielikud, keskendus on vaid suuremaid investeeringuid eeldavatel valmislubadustel. Samas on nii mõnigi erakond lülitanud oma valimislubadustesse palju neid objekte, mille ehitamine on juba varem ära otsustatud. Ehkki konkreetne finantseerimine lähtub alati konkreetsest linnavalitsusest.
Mõõdukad
Otseselt rahas mõõdetavate lubaduste täitmisele kulub julgelt üle 2 miljardit krooni.
Üks suuremaid kuluartikleid on haridusasutuste investeeringute kahekordistamine, mis tähendab kolme aasta peale täiendavat 600 mln krooni ehk kokku 1,2 mld krooni. Kui lisada veel tasuta lõunad kõigile lasteaialastele ja kooliõpilastele (100 miljonit aastas), kõigi koolide arvutiseerimine ja tasuta bussisõit tudengitele, siis teeb see juba ise ligi poolteist miljardit krooni.
Mahukas on ka ehitusprogramm, mis neelab teise miljardi: kolm jahisadamat (100 mln kr), mereäärne promenaad ja jalgrattateed (40 mln kr), bussijaama ja Balti jaama ümbruse kordategemine (100 mln kr), Harku järve ümbrus koos uue sõudebaasi ja rannahoonega (25 mln kr), uus ujula Kristiines ja Lilleküla staadioni lõpetamine (40 mln kr), Lasnamäe vaba aja keskus ja kirikud (65 mln kr), Nõmme kõnniteed (20 mln kr), Põhjaväil (150 mln kr), Vabaduse väljaku ja kesklinna parkide korrastamine (35 mln kr), uus tervisekeskus Mustamäel (35 mln kr), spordi- ja noortekeskus Koplis (40 mln kr), transiitliikluse suunamine Nõmmest mööda (250). Lisaks Paljassaare uue elamupiirkonna ja tööstuspargi kommunikatsioonid, mille maksumust veel ei teata.
Mõistagi tiheneb bussiliiklus (50 mln kr) ja uueneb ühistranspordi sõidukipark (70 mln kr). Rääkimata oma noortekeskuse, vanurite päevakeskuse ja konstaablipunkti rajamisest igasse elamuasumisse.
Mõõdukate suhtekorraldaja Olari Koppeli väitel ei tähenda nende programmi elluviimine mingil juhul lisakulusid.
Lisatulu tooks maksude parem laekumine, püsikulude optimeerimine, uute elanike värbamine, täiendav raha riigieelarvest, abi eurofondidelt ja riigimaa muutmine munitsipaalmaaks.
Rahvaliit
Kõige tagasihoidlikum valmisprogramm on Tallinnas Rahvaliidul. Detailidesse laskumata on seal piirdutud üldteesidega.
Esiteks, Tallinn vabastatakse vallaseisusest ja muudetakse seejärel transiidisadamalinnast merelinnaks.
Praegune Tallinna reisisadam munitsipaliseeritakse ja see hakkab andma linnale 100 mln kr aastas, mis investeeritakse rannaala infrastruktuuri väljaarendamisse.
Iga koolimaja saab oma võimla ja staadioni.
Suurt rõhku pannakse ühistranspordile, kuhu suunatakse suur osa praegu teedehitusele kulutatavatest summadest (praegust 1 mld kr aastas peab Rahvaliit ülejõukäivaks).
Iga lapse kohta saab perekond 2000 krooni tulumaksuvabastust. Sama summani tõuseb ka füüsilise isiku tulumaksuvaba miinimum. Laekuvast tulumaksust 15% läheb otse omavalitsustele, sh Tallinnale.
Keskerakond
Helde käega tallinlaste suhtes on ka Keskerakond. Iga vastsündinu saab 5000 krooni, iga kolmas laps samuti 5000 krooni. Sama summa langeb osaks ka üliõpilasemale.
Konkreetsetest summadest on valimisprogrammis juttu vaid kahel puhul: korteriühistud saavad kokku 11,5 mln kr ja Löwenruh’ parki Mustamäel, kuhu tuleb ajaviitekeskus, investeeritakse 10 mln kr. Kõigil muudel juhtudel rahast otseselt jutt ei tehta ning erakonna linnavolikogu fraktsioon ei suutnud kolme päeva jooksul ka plaanitud kulutusi täpsustada. Aga plaanid on suured.
Paljassaarde rajatakse linnale kuuluv sadam, korda tehakse Lasnamäe tänavad ja see hõlmab ka Peterburi maantee kapitaalremonti, teed tehakse korda ka Kakumäel, Veskimetsas, Mustjõel ja Õismäel. Rekonstrueerimisele läheb Nõmme tee. Ilmselt tehakse seda koos kanalisatsioonitrasside rajamisega Nõmmel, Pirital, Kristiines ja Kakumäel. Ehitajate tee ja Paldiski maantee ristmikule rajatakse aga tänapäevane liiklussõlm.
Kotka tänavale kerkivad kultuurikeskus ja rahvaraamatukogu, Sõpruse puiesteele uus ujula ja spordikeskus, Rocca al Mare suurhalli kõrvale tennisekeskus ja jäähall. Uue näo saavad Lauluväljak, Kadrioru park, Vene kultuurikeskus.
Põhja-Tallinn saab spordikeskuse, sotsiaalmaja ja eakate päevakeskuse ja Männiku noorte vaba aja keskuse. Nõmme aga uue sotsiaalmaja. Mustamäel hoogustub ühiselamute renoveerimine, Rahumäe teele rajatakse aga kommunikatsioonid noorte perede elamurajooni jaoks. Jätkub munitsipaalkorterite ehitamine, oma kodu saab 3500 sundüürnikku. Tiheneb bussiliiklus ja soetatakse uusi ühissõidukeid.
Pole unustatud ka teadust ja haridust. Tööle hakkab Tallinna Ülikool, kusjuures Tallinn hakkab rööbiti riigiga esitama kõrgkoolidele tellimusi spetsialistide koolitamiseks. Valmib Tallinna tehnoloogiapark, Tondirabale tuleb aga tööstuspark, tööle hakkavad ettevõtlusinkubaatorid. Arendatakse välja uuendatud kutsekoolide süsteem. Jätkub ka koolimajade renoveerimine.
Linn muutub ka turvalisemaks. Lisaks munitsipaalpolitsei loomisele saab iga elamuasum oma konstaablipunkti.
Nõmme saab oma polikliiniku. Ühe raviasutuse juurde ehitatakse meditsiiniline kainestusmaja. Omaette kiirabi hakkab teenindama hätta sattunud asotsiaale, kes kindlustatakse erakorralise arstiabiga.
Res Publica
Otseselt rahas mõõdetavaid kulutusi on Tallinna valimisprogrammis üle 1,5 miljardi krooni. Enim investeeritakse koolidesse — kolme aasta peale juba kavandatud 600 mln kroonile veel 210 mln kr. 180 mln kr nõuab kolmeks aastaks heade õpetajate palga kahekordistamine. Lisaks pakutakse kõigile õpilastele tasuta internetiühendust (60 mln kr, ülejäänu loodetakse saada telekomifirmadelt).
Koolide turvamisele kulub kolme aastaga 30 mln kr ja tasuta huviharidusele 90 mln kr.
Suurehitustest on plaanis Põhjaväila lõpetamine (250 mln kr). Paljassaare ja Patarei piirkonna väljaarendamisel piirdub linn vaid 3 mln krooniga, mis kulub planeeringuks. Ülejäänud loodetakse saada riigilt ja erasektorist. Samamoodi odavalt (1 mln kr) vabanetakse Kopli kaubajaamast, mis seadusandlikke vahendeid kasutades linnast välja viiakse.
Ujulate ja spordihallide ehitamiseks kulutakse aga kokku 120 mln kr. Pensionäride päevakeskuste loomiseks 50 mln kr. Sada korralikku mänguväljakut või palliplatsi aastas neelab Res Publica arvutuste kohaselt vaid 10 mln kr. Ja nii kolm aastat järjest, et iga suurem kvartal saaks oma palliplatsi.
Tallinna linnamüüridele läheb kolme aastaga 35 mln kr, jalgrattateed ehitatakse välja 30 mln krooniga. Linna ümber tasuta valvega parklate vööndile kulub 60 mln kr.
Autoomanike rõõmuks kaotatakse mootorsõidukimaks (tekkiv auk 36 mln kr) ja esimesed 15 minuti saab parkida tasuta (1,8 mln kr). Seevastu suurendatakse ühissõidukite arvu (kolme aastaga 90 mln kr). Võitlusele kuritegevusega suunatakse täiendavalt 50 mln kr.
Linnapeakandidaat Tõnis Palts selgitas, kust vajalik lisaraha saadakse. Esiteks, tänu turistide arvu tõusuga 5 miljonini aastas suurenevad maksulaekumised (100–200 mln kr aastas). Mõttetute projektide edasilükkamine annab 200 mln kr. Reisisadama omandisuhete muutmine (ehk siis linna omandisse andmine) toob lisa 50–200 mln kr. Lisaks erastatakse Paljassaare sadam (hind 100 mln kr). Kui aga Res Publica tuleval kevadel kogu riigis võimule tuleb, suureneb omavalitsuste tulubaas seniselt 56 protsendilt vähemalt 75-le (300–400 mln kr aastas).
Reformierakond
Erinevalt teistest on Reformierakond oma valimisprogrammis arvestanud ka Euroopa Liidust ja erasektorist loodetava rahaga. Näiteks ehitusobjektide programmis on nad arvestanud ligi 1,5 mld krooniga linnaeelarvest ja samasse suurusjärku jäävate erasektori investeeringutega. Lisaks loodetakse saada Euroopa Liidu fondidest 850 mln krooni.
Kõigepealt ehitustest: Põhjaväil (130 mln kr linnalt ja 220 mln kr EList), Kalamaja möödasõit (40 mln kr EList), Lõunaväil (90 mln kr linnalt, 230 mln kr EList), Lasnamäe kanal ja Mäekalda ristmik (135 mln kr linnalt ja 360 mln kr EList), tolmavate teede likvideerimine (50 mln kr), tänavate valgustus (60 mln kr), Katariina sadam (20 mln kr linnalt, 1 mld kr erasektorilt), Linnahalli piirkonna haridus- ja kultuurilinnak (80 mln kr linnalt, 0,5 mld kr erasektorilt), rattateed (kolme aasta peale 45 mln kr). Lisaks tahetakse kaotada mootorsõidukimaks (tekkiv auk 30 mln kr).
Bussijaama ja Balti jaama ümbrus tahetakse korda saada 4,5 mln krooniga, ülejäänu loodetakse saada erafirmadelt.
Tähelepanu all on ka vanalinn: linnamüüride renoveerimine (14 mln kr), muinsuskaitse alla olevate munitsipaalhoonete korrastamine (18 mln kr), Vabaduse väljak (20 mln kr), haljastusprogramm (5 mln kr), Linnamuuseumi filiaalid (20 mln kr).
Kolme aastaga investeeritakse koolimajadesse 600 mln kr, avalikesse raamatukogudesse 24 mln kr. Nn ranitsatoetusele kulub kolme aastaga 60 mln kr. Kõik koolid viiakse tööle ühes vahetuses ilma lisakulutusteta ja varustatakse hambaravikabinettidega (4,6 mln kr).
Kümme uut noorte vaba aja keskust loodetakse valmis saada 10 mln krooniga, pensionäride päevakeskuste ja puuetega inimeste tegevuskeskuste rajamiseks kulub aastas 20 mln kr ehk kokku 60 mln kr. Ja veel palju muud, sh politseipatrullide arvu kasv ja linnavahi kohtade loomine.
Reformierakonna linnapeakandidaat Rein Lang kinnitas, et kõige selle elluviimiseks piisab linna eelarve praegusest tasemest (ligi 5 mld kr). Nagu öeldud, arvestatakse ka euroraha ja erakapitaliga.
Isamaaliit
Tallinna valimisprogramm otseselt suurehitusi ei hõlma, kuid ega nemadki sellest võimule tulles ei pääse. Sellele vaatamata vajab Isamaaliidu lubaduste täitmine vähemalt 1,7 miljardit krooni.
Suurim kuluartikkel on haridus: investeeringud koolimajadesse (siin ja edaspidi kolme aasta kogusumma, 600 mln kr), tasuta koolilõunad (180 mln kr), piletita sõit ühissõidukites (90 mln kr). Lisaks 1000 krooni kuus igale lapsele, mis teeb kolme aasta peale kokku 120 mln kr, ja koolide internetiseerimiseks 25 mln kr. Iga kool saab oma hambaravikabineti ja keskkonnaklassi (20 mln kr). Suurte perede toetust suureneb kolm korda (4 mln kr).
Kultuurirajatistesse lubatakse investeerida 240 mln kr, spordirajatistesse samuti 240 mln kr ja raamatukogudesse 90 mln kr. Kadrioru pargi kordategemiseks läheb 60 mln kr, millele lisanduvad teisedki pargid koos valgustusega. Loomaaiale lubatakse kolme aasta peale 45–60 mln kr. Lubadusi on muidki. Näiteks tahetakse tühistada kõik parkimistrahvid (linn jääb ilma 30–40 mln kr aastas) ja seejärel trahvimäära neli korda alandada.
Isamaaliidu Tallinna valimiskava üks koostajaid, endine abilinnapea Liisa Pakosta toonitas, et nemad keskenduvad kulutuste kõrval paljuski tulude tõstmisele ning erakapitali investeeringute ligimeelitamisele. Linnahalli jms kordategemiseks on aga kavas kasutada nn Viru väljaku meetodit. Mereäärse ala ja parkide kordategemiseks on aga Pakosta arvates vaja eelkõige mõistust ja ta küsis: “Kui palju maksab mõistus?”
Erakondade meelisteemaks lubadused lastele
- Mõõdukad: investeeringute suurendamine koolimajadesse, tasuta lõunad õpilastele, kõigi koolide arvutiseerimine, tasuta bussisõit tudengitele
- Isamaaliit: investeeringute suurendamine koolimajadesse, tasuta koolilõunad, 1000 krooni kuus igale lapsele, igale koolile hambaravikabinet ja keskkonnaklass.
- Keskerakond: igale vastsündinule 5000 krooni, igale kolmandale lapsele peres ja üliõpilasemadele 5000 krooni
- Res Publica: investeeringute suurendamine koolimajadesse, heade õpetajate palga kolmekordistamine, kõigile õpilastele tasuta internetiühendus, sada mänguväljakut või palliplatsi
- Reformierakond: investeeringute suurendamine koolimajadesse, ranitsatoetus, kõik koolid ühes vahetuses tööle ja igale hambaravikabinet, kümme uut vaba aja keskust
- Rahvaliit: igale koolimajale võimla ja lastestaadion, iga lapse kohta perele 2000 krooni tulumaksuvabastust
