Luik müümas Eesti Ekspressi
Soome Sanoma-grupile jäävad selle stsenaariumi järgi ajaleht Eesti Ekspress, ajakirjad ja Tallinna trükikoda Printall. Schibstedile Postimees, SL Õhtuleht ja Tartu trükikoda Kroonpress. Eesti Päevalehe puhul tehakse lehe kaasomanikule Jaan Manitskile ettepanek osta teatud aja jooksul välja kogu leht. Vastasel korral on Sanoma-grupil õigus sama summa eest leht omale saada.
Skeem tähendab, et sarnaselt kahe aasta taguse tabloidide ja ajakirjade turu jaotusega lepivad Schibsted ja SanomaWSOY kokku, et kaks gruppi omavahel konkureerima ei hakka.
Ekspress Grupi omanik Hans H. Luik kinnitas aga, et mingeid läbirääkimisi tal osaluse müügiks praegu ei toimu. Ta lisas, et soomlased ostsid just hiljuti ühe kalli Hollandi meediafirma, mistõttu Eesti jaoks tõenäoliselt raha ei jätku.
Luik lükkas esialgu info läbirääkimiste kohta ümber ka enne tehingut Rootsi Bonnieri meediagrupiga eelmisel sügisel, kellelt ta ostis tagasi 50% Ekspress Grupist.
SanomaWSOY juht Hannu Syrjänen ütles, et ei kommenteeri midagi, sest firmal on selline põhimõte.
Syrjänen on Ekspressi meestele tuttav, sest kahasse Ekspress Grupiga kuulub Sanoma Grupile ajakirjanduse hulgifirma AS Lehepunkt ja Syrjänen oli Lehepunkti nõukogu liige. Sanomal on Lehepunktis osalus tütarettevõtte Rautakirja Oy kaudu, mille juht oli Syrjänen enne Sanoma kontserni juhi kohale asumist möödunud aasta kevadel. R-Kioskite omanik Rautakirja ostis üles Ekspress Grupile kuulunud Plusspunkti kioskid.
Sanoma-grupiga on Luik varem ka ajaleheäri teinud. 1995. aastal liitis Luik ajalehe Eesti Sõnumite suuromanikuna viimase Eesti Päevalehega. Tehing tuli Eesti Sõnumite osanikule, Sanoma-grupile, üllatusena, sest Luik oli lubanud Eesti Sõnumeid arendama hakata. Soomlased lahkusid omanikeringist väikese kompensatsiooniga.
SanomaWSOY on Helsingi börsil noteeritud ettevõte, mille auditeerimata käive oli möödunud aastal 35 miljardit krooni. Aastal 2000 teenis ettevõte 1,3 mld krooni puhaskasumit.
Ekspress Grupi käive ja puhaskasum on möödunud aasta kohta veel audiitorite analüüsida.
ASi Eesti Meedia juht Mart Kadastik ütles, et seda tuleb Luige käest küsida, kellega ta läbirääkimisi peab. “Meie ei müü midagi,” ütles Kadastik. Samas ta lisas, et kui Ekspress Grupp leiab uue omaniku, on võimalikud uued variandid. Näiteks teoreetiline võimalus, et osaluse vastu SL Õhtulehes annab Eesti Meedia soomlastele osaluse Ajakirjade Kirjastuses.
Kadastiku sõnul oleks sellise stsenaariumi teostumise korral vaja kokkuleppele jõuda ka teiste Ekspress Grupi ja Eesti Meedia ühisfirmade osaluste jaotuse suhtes. Need ettevõtted on kojukandefirma AS Express Post ja fotoarhiiv OÜ EM Foto.
Sanoma kontserni ajakirjade grupp Helsingin Media tundis Ajakirjade Kirjastuse vastu huvi juba paar aastat tagasi. Siis ütles Kadastik, et Eesti Meedia huvi on kaasata gruppi professionaalne ajakirjade kirjastaja, kellel on kogemused ja võimalused oma keti efekti ja sünergiat siin ära kasutada.
Soome SanomaWSOY on kirjastusfirma, mis tekkis kolm aastat tagasi raamatukirjastusfirma Werner Söderström Oy (WSOY) ja meediafirma Sanoma Oy liitumisel. Tekkinud kontsern annab lisaks raamatutele välja Soome suurimat ajalehte Helsingin Sanomat, tabloidi Ilta-Sanomat, majanduslehte Taloussanomat ning mitmeid erialaseid ajakirju. Sanoma Grupp on 39% turuosaga suurim ajakirjakirjastaja Belgias. Lisaks on firmal suur osa Hollandi ajakirjaturul ja väljaanded Suurbritannias, Rootsis, Slovakkias, Tðehhis, Ungaris ja Rumeenias. Sanoma Grupi kõige populaarsem ajakiri on koomiksikiri Aku Ankka.
Sanoma Gruppi kuulub ka Soome telekanal Nelonen ja Soome suurim kaabeltelevõrk Helsinki Televisio.
Asjatundjad taunivad võimalikku kartellilepet
Eesti meediaasjatundjad taunivad võimalikku kartellilepet, mis võidakse sõlmida, kui Soome meediagrupp SanomaWSOY ostab üle Ekspress Grupi ja lepib turu jaotamises kokku Eesti Meediaga.
Ajalehtede liidu juht Tarmu Tammerk ütles, et seadused on kohustuslikud kõigile ja seaduse rikkumine pole millegagi põhjendatud. Ohuna vabale ajakirjandusele näevad tehingut ka Eesti Ekspressi peatoimetaja Aavo Kokk ja meediaekspert Toomas Leito.
Tammerk ütles samas, et meedia kontsentreerumine on paratamatu nähtus Eesti väiksel turul. See võimaldab muuta meediaäri ratsionaalsemaks. Nii näiteks oli Eesti väikse turu kohta varem liiga palju paralleelväljaandeid.
Teine probleem Eesti jaoks on Tammerki väitel kriitiline piir meedia kontsentreerumisel, näiteks ristmeedia puhul, kus ühele grupile kuuluvad nii trükiväljaanded kui raadio ja televisioon.
Aavo Kokk ütles, et Eesti vaba ajakirjanduse seisukohast oleks väga kahjulik, kui Sanoma plaan käiku läheb. “Mul oleks hea meel, kui nii ei läheks,” ütles Kokk. Toomas Leito ei pea normaalseks, et Eesti kapital ajakirjandusturult kõrvale tõrjutakse. “See on arvamuse mitmekülgsust pärssiv faktor,” ütles Leito.
Tammerki sõnul aitab kontsentreerumise vastu nende kanalite säilitamine, kus saab avaldada teistsugust arvamust. Näiteks sobivad selleks avalik-õiguslikud televisioon ja raadio, sest riiklikud ajalehed pole läbi löönud. Avalik-õiguslikud raadio ja televisioon annavad võimaluse meediakriitikaks ja kriitika omakorda paneb meediagruppe korrektiive tegema.
