Mahlatootjad loodavad tarbijakaitseametile

Tarbijakaitseamet otsustab kolmapäeval, mida ette võtta ebakvaliteetse mahla maaletoojatega, kelle arvel saaksid Eesti mahlatootjad hõivata kuni poole turust.

Ösel Foodsi juhatuse esimees Kuldar Leis ütles, et tarbijakaitse abil on võimalik mittekvaliteetsete mahlade ja nektarite maaletoojad turult välja tõrjuda ja kasvatada kohalike tootjate turuosa 50 protsendini. Praegu katavad Eesti tootjate mahlad ja nektarid umbes 40% turust.

ETL ja SGF viisid tänavu mais läbi kvaliteediuuringu, mille käigus saadeti Euroopa Liidu laboritesse 25 kohalikul turul müüdavat täismahla ja nektarit. Analüüsid näitasid, et täismahladele esitatavatele Euroopa Liidu nõuetele ei vastanud mitmed importmahlad. Tallinna Piimatööstuse juht Neeme Jõgi nimetas solkmahladeks 17–18% turul olevatest toodetest.

Tarbijakaitseameti peadirektor Helle Aruniit mainis, et seadused võimaldavad ebakvaliteetse kauba maaletoojat ja müüjat trahvida kuni 50 000 krooniga ning peatada kauba müük. Müük peatatakse näiteks juhul, kui pakend esitab tarbijale vale või puudulikku infot. Kaup kuulub hävitamisele, kui tuvastatakse, et see kujutab tarbija tervisele ohtu.

Tetra Pak Eesti andmetel on mahlade, nektarite ja mahlajookide tarbimine 2002. aastal Eestis 14,5 liitrit, Lätis 13,7 liitrit ja Leedus 12,1 liitrit ühe elaniku kohta. Samas on Soome vastav näitaja 37,8 liitrit. Eesti tarbija eelistab apelsinimahla, sellele järgnevad multivitamiini-, segu-, tomati- ja õunamahlad. Tänavu toodetakse Eestis mahlu, nektareid ja mahlajooke kokku ligi 21 miljonit liitrit. Suurem osa toodangust valmistatakse importtoorainest.