Majandusminister liialdab võõrtööjõu-kolliga

Majandusminister Edgar Savisaar on asunud heitlusse Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF). Fond soovitab Eestil julgemalt võõrtööjõudu sisse tuua, Savisaar aga hoiatab selle koleda asja eest. Äripäev jääb vaidluses IMFi poolele.

Meie põhjendused erinevad siiski IMFi omadest. IMFi delegatsiooni juht Franciszek Rozwadowski põhjendas soovitust sellega, et võõrtööjõu suurem osakaal aeglustaks palgatõusu, kiire palkade tõus tähendab aga kõrgemat inflatsiooni ja raskendab seega Eesti liitumist eurotsooniga.

Meie ei pea võõrtööjõu palkamist oluliseks sellepärast, et palku all hoida ja sellega inflatsiooni takistada. Usume, et Eesti ei saa nagunii jääda odava tööjõu maaks ning seega pole mõtet kunstlikult elatustaset alla kiskuda.

Meie põhjendus on lihtne: meil on tööjõupuudus ja võõrtöölised aitaksid seda probleemi lahendada. Kodused ressursid hakkavad ammenduma: üleeile teatas statistikaamet, et meie tööhõive on viimase 12 aasta suurim, majandusministeeriumi mulluse uuringu andmetel on meil aastani 2011 puudu kuni 100 000 töötajat. Edgar Savisaar teatas IMFile vastuseks, et teiste Euroopa riikide kogemus peaks ettevaatlikuks tegema. “Kõrgema majanduskasvu ajal asusid näiteks paljud türklased elama Saksamaale ja araablased Prantsusmaale, tekitades seal mitmeid probleeme, mis pole siiani kadunud. See on ohtlik mäng,” ütles Savisaar.

Tegelikult näitab Euroopa senine kogemus vastupidist. ELi vanade liikmesriikide hirmud uute tulijate ees Kesk- ja Ida-Euroopast olid ülepaisutatud. Euroopa Komisjoni andmetel töötab praegu vaid 1,5% Euroopa aktiivsest tööjõust mõnes teises ELi riigis kui oma kodumaal. Võitjaks osutusid riigid, kes ust uustulnukate ees kinni ei löönud: Suurbritannias ja Iirimaal teevad sisserännanud ära vajalikud tööd, kuid tööpuudus on mõlemas riigis alla 5%.

Mis puutub türklastesse ja araablastesse, siis suur osa neist käib hoopis nähtuse majandus-tühja-kohta-ei-salli alla. Nii nagu kuiv seadus toob lettidele salaviina, nii asenduvad seaduslikku tööjõudu piiravates riikides tööloa omanikud illegaalsete tulijatega. Ega piiramine nõudlust vähenda. 15-liikmelises ehk vanas ELis töötab umbes 12 korda rohkem mitte-ELi kodanikke kui uute liikmesriikide töölisi. Ka meilgi levima hakanud fiktiivsed abielud näitavad, et piirangutest püütakse läbi murda.

Veel hoiatab Savisaar, et IMFi soovitus võib tuua kaasa olukorra, kus madalam palgatase tõukab kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid Eestist lahkuma, vastu saame aga madala kvalifikatsiooniga tööjõudu.

Kuid on vale arvata, et termin “võõrtööjõud” tähistab ainult sinikraesid. Hea näide on töötajate põua käes vaevlev IT-valdkond. Skype Eesti juht Sten Tamkivi on Äripäevale öelnud, et peaaegu iga päev tuleb mõne kolmanda riigi kodaniku unistusele Skype’is töötada kriips peale tõmmata, sest elamis- ja tööluba tuleb oodata kuid.

Võõrtööjõu riiki lubamine ei pea tähendama piiride täielikku avamist ja seda, et riske ei kaaluta. Kuid majandusministrist on vastutustundetu vajaliku poliitika väljatöötamise asemel rahvast hirmutada, kui majandus vajab töötajaid.