Majaomanik otsustab üürniku hääle
Septembris pöördus Tallinna üürnike ühendusse 14 üürnikku, keda valimisõiguse piiramise tõttu ei lubata hääletama, teatas ühenduse nõunik Urve Paeorg. “Ametnike ringkaitse tõttu pole neid võimalik aidata,” lisas Paeorg. Valimisseadus annab hääletamisõiguse inimesele, kelle andmed on kantud oma valla või linnaosa rahvastikuregistrisse. Looduse antud määrusega kantakse üürnik registrisse eluruumi valdaja kirjalikul nõusolekul. Teise võimalusena saab registrile esitada üürilepingu, mis on aga võimalik samuti üksnes teise lepingupoole nõusolekul.
“Kuna kellegi aadressi ei tohi ilma nõusolekuta kasutada, võib omanik nõusoleku küsimata jätmisel kaevata kohtusse,” põhjendab siseministeeriumi rahvastikuregistri büroo juhataja Peeter Küüts.
“Nõme kord, mis eirab vaba valikut,” ütleb Laagna algkooli majandusjuhataja Kaido Soobik, kes elab üürnikuna Tallinna kesklinnas. Soobik kanti paar aastat tagasi Nõmmel üürnikuna elades rahvastikuregistrisse üksnes passi esitamisel. “Registrist tuli tädi ja pani mind kirja,” räägib Soobik ja tahaks nüüd hääletada kesklinnas, kuid ei soovi korteri omanikult luba küsima minna.
“Mina ei lähe majaomanikult ealeski hääletamiseks luba küsima, sest suhtlen temaga üksnes advokaadi vahendusel,” lausub Tartu üürnik Katrin Ruth Kant. Majaomanik Pärtel Tõnsberg sõimas Kanti ja tema perekonda aprillis täideks, kerjusteks ning vastikuteks sigadeks, millega teenis Tartu halduskohtus 460kroonise trahvi.
Majaomanikud pole üürnike suhtes antud eeskosteõigusest huvitatud.
“Majaomaniku nõusoleku ja üürilepingu nõudmine on absurdne,” ütleb Tallinna Õigusjärgsete Omanike Liidu üks juhte Peeter Ploompuu. “Üürileping on kahe isiku vahel sõlmitud ja kolmandatel isikutel pole sellega asja.”
Majaomanik saab võimaluse lubada registrisse vaid nn õige erakonna poolt hääletajaid, tunnistab viie korteriga Nõmme maja omanik Tiit Ulas, kes töötab Mustamäe linnaosa valitsuse peaspetsialistina. Kuid selle piirangu puudumisel saaks naabervallast endale lihtsalt sobivaid valijaid importida, arutleb Ulas.
“Mina pole pidanud kellelegi luba andma, küllap on minu üürnikud ise läinud üürilepinguga registrisse,” lisab Ulas.
Põhiseadus nõuab varandusest sõltumatut kohtlemist. Õiguskantsler Allar Jõks täidab mitu poognat paberit hääletamiskorra selgitustega ja teatab, et üürnike seadmine hääletamisel eluruumi valdaja eestkoste alla pole vastuolus põhiseadusega.
Üürnike valimisõiguse piiramine käib vastukarva üksnes maksupetturitele, väidab Riigikogu õiguskomisjoni aseesimees Georg Pelisaar Keskerakonnast. “Probleem tekib siis, kui keegi rendib korterit mustalt ja ei taha selle kohta anda paberit,” lausub Pelisaar.
Lihtsustatud korras on üürnikul võimalik ennast registrisse kanda valimiste eelhääletamise esimesest päevast kuni valimispäevani.
Kui üürilepingut või omaniku nõusolekut pole võimalik esitada, siis kantakse elukohaandmed rahvastikuregistrisse valla või linnaosa täpsusega. Kuid ka siis peab omanik hiljem üürnike andmed kinnitama.
