Maksuametis käärib kriis
Maksuameti juht Aivar Sõerd on reede pärastlõunast haiguslehel ja esitas oma versiooni pühapäeva pärastlõunal telefoni teel. Sõerd märkis, et pole ta siiani saanud ministrilt käskkirja ametist kõrvaldamise kohta. Esmaspäevast pidi tal algama puhkus. Reedel oli tal aga kavas sõita juba hommikupoolikul Lõuna-Eestisse, kus toimusid maksuameti suvepäevad ja pärast kokkusaamist Läti maksuameti endise juhiga pidi ta kell kolm suvepäevad avama.
Seevastu hommikul jõudis Sõerdini informatsioon, et teda tahetakse vallandada. “Helistasin kantsler Aare Järvanile, kes ei eitanud, et jutt sellisest käskkirjast peab paika,” jätkas Sõerd. Lõunal sai ta kutse ilmuda kohe ministri juurde, kuid et tervis uudise peale vedas alt, palus ta kohtumine esmaspäevaks lükata.
See teine kõne toimus pärastlõunal, Palts andis toru üle ühele oma alluvale. Too andis teada, et plaanis on tolli- ja maksuameti liitmine ja küsiti Sõerdi arvamust. Ühtlasi pakuti ühendatud ametis peadirektori asetäitja kohta või siis vastu võtta ministri nõuniku koht. “Ütlesin: keeldun mõlemast ja pigem lahkun töölt,” rääkis Sõerd. Tema sõnul ei saanud sellist asja ka käigupealt otsustada, oli vaja mõtlemisaega. Sellepeale paluti: äkki oleks võimalik lahkumisavaldus sama päeva jooksul saata? “Ei reageerinud sellele,” sõnas Sõerd.
Paltsu versioon on järgmine: kuulsin reedel tööle tulles, et Sõerd on nõupidamisest teada saanud, seda ühekülgselt interpreteerinud ja silmnähtavalt ärritunud. “Helistasin talle kohe ja palusin enda juurde, et silmast-silma olukord ära kirjeldada,” rääkis Palts. Sõerd oligi lubanud tulla, kuid helistas poole tunni pärast, et peab kõrge vererõhu tõttu arsti juurde minna. Pärast lõunat aga tuli maksuametist ministeeriumi teade, et peadirektor on haiguslehel ja ministriga kohtuda ei saa. “Sellises olukorras ei olnudki mul teist võimalust, kui see samm ette võtta, “ ütles Palts.
Palts väidab, et tal pole vähematki kahtlust, et Aivar Sõerd on sügavalt aus ja põhimõttekindel inimene, kuid tal on kahtlusi Sõerdi juhtimisvõimetes. Minister väitis, et ta ei saa jääda kõrvaltvaatajaks olukorras, kus maksuameti kohta on teada kuhjaga negatiivset informatsiooni.
Etteheidetena maksuametile loetleb Parts juba ministeeriumi pressiteates kõlanud väited turvaprobleemidele, õiguslikult ja eetiliselt kaheldavale isikuandmete kasutamisele, kohtuotsuse mittetäitmine. Palts viitab ka ajakirjanduse vahendusel tekkinud avalikule survele. Minister rääkis, et tal on oma ametiaja jooksul olnud Sõerdiga kaks kohtumist, millest ühel on arutatud maksuameti tulemuspalkade kaotamist ja teisel korral olid jutuks maksuametipoolsed ülemäärsed jõuvõtted.
Tulemuspalkade osas on minister Sõerdiga samal arvamusel, kuna Sõerdil oli tehtud juba ettepanekud need tulevast aastast kaotada. Vastav töögrupp pidi alustama sügisel.
Jõuvõtete osas on üks maksuameti kõrge ametnik viidanud Sõerdi asetäitjale Vahur Kivistikule, kes endise politseijuhina on maksuametisse toonud hulga spetsialiste politseisüsteemist (näiteks Helmut Paabo Tallinna juriidiliste isikute maksuameti asejuhataja, endistest politseinikest töötab maksuametis juhtkohtadel veel Mati Erik, Koit Annama).
Jõuliselt on töötanud ka maksupettuste uurimise grupp, kus samuti töötab palju endisi politseinikke. “Ei saa nii öelda, et tööle läbi Kivistiku,” kommenteeris Sõerd. “Kindlasti osa neist on n-ö tema soovitusel, aga olen kõigi peamajja tööle soovinud inimestega isiklikult vestelnud.” Vahur Kivistik vastutab maksuametis järelevalve ja juriidilise töö üle. Sõerd ei soovinud ennustada, kas ta võib olla järgmine, kes ametist uurimise ajaks kõrvaldatakse.
Palts vaidleb vastu Sõerdi väitele, et ministeerium on otsustanud tolli- ja maksuameti ühendada. “Seda võimalust on ministeeriumis kaalutud juba Siim Kallase ajast peale ja võimalik, et see on ka otstarbekas. Kuid siin pole kindlasti sidet praeguse juhtumiga, rääkis Palts. Ka Sõerd märkis eile, et kahe ameti liitumine on jutuks olnud aastaid. “Mina pole selle vastane kunagi olnud,” lausus ta.
Minister tunnistas, et seoses poolelioleva maksuameti uurimisega tema enda suhtes on ta selliste otsuste tegemisel delikaatses olukorras. “Kui ma midagi ette ei võta, siis öeldakse, et ma ei julge. Kui aga tegutsema asun, siis nähakse selles püüdu oma asjad kinni mätsida, lisas Palts. Ta on kevadest saadik maksuameti uurimise all seoses osaluse müügiga Levicomis 1998. aastal. Väidetavalt jätnud tollal Paltsi firmad aktsiate müügilt saadud kasumist maksud tasumata. Sõerd eile selle juhtumi uurimist kommenteerida ei soovinud.
Sõerd naeris välja spekulatsiooni, nagu olnuks tema kõrvaldamise põhjus AS Hansatee, milles tal on väike osalus. Aktsiapaki väärtus hetkel umbes pool miljonit krooni, mis ostuhetkega 1997. aastal võrreldes on 400.000 krooni võrra kasvanud. “Olen Hansatee juhtide Järvelille, Hundi, Pandi ja Asiga sõbrad, aga eraelu ja eraelu ja tööasjad tööasjad,” lausus ta.
Reedel, vaevalt paar tundi varem oli Sõerd ametist vabastanud maksuameti kauaaegse suhtekorraldaja Koit Luusi. Tolliameti juht Aivar Rehe ei viibinud reedel Eestis ega olnud ka kahe ameti ühendamise ja ametikohtade jaotamise juures. Ajutise juhi määramine väljastpoolt maksuametit on tõestus sügavast kriisist rahanduministeeriumi ja maksuameti vahel ja märk usaldamatusest teiste maksuameti juhtide suhtes. Sõerdi sõnul on rahandusministeeriumi audit kaebuste kontrollimiseks teretulnud ja ta oleks olnud valmis koostööd tegema, mitte pidurdama.
Sõerd pareerib esitatud süüdistusi
rahandusministri etteheited Aivar Sõerdile ja viimase vastuväited
- andmete kaitse puudulikkus
Sõerd: vastuseks sellele on andmekaitse-inspektsiooni reedene otsus ajalehes Äripäeva avaldatud materjalide kohta tehtud kontrolli osas. Inspektsioon ei tuvastanud ametnike poolt isikuandmete väärkasutamist - aastas 6000–7000 päringut maksumaksjate andmete kohta pankadest on põhjendamatult palju
Sõerd: Nendest päringutest kolmandik on rahvusvahelised, tehtud välismaa maksuametite palvel. Näiteks ühe isiku kohta pärime korraga viiest pangast, juba ongi viis päringut. - maksuamet pole täitnud 2002 tööplaani osas, mis puudutab infosüsteemi kasutamise üle järelevalve teostamist
Sõerd: Järelevalve on vastupidi, põhjalik. Juurdepääs delikaatsele infole kinnitatakse minu käskkirjaga. Igast päringust jääb jälg ja on kerge kontrollida. Siseaudit on avastanud töötajad, kes on volitusi ületanud. Peamaja Narva maanteel on ööpäevaringse valvega ja turvakaameratega. Minu korraldusel eelmisest aastast osteti kõigile, kes tegelevad tundlike materjalidega, turvakindlad kapid kabinetti. Koristajaid lubatakse eelmisest aastast tööle vaid tööpäeva kestel ja kabineti kasutaja juuresolekul. Olen samu kohustusi pannud ka kohalikele maksuametitele, võimaluste piires. Turvameetmetesse võib lõputult investeerida. - kohtuotsuseid ei täideta
Sõerd: Tegemist on OÜ Peipsi Grupp juhtumiga ja tunnistan, et see on kahetsusväärne. On lubamatu, et kohtuotsust ei täideta. See jääb loodetavasti viimaseks juhtumiks. Neljapäeval tehti selle kohta siseauditi aruanne ja järgneb peadirektori karistus ametnikele, kes juhtunus süüdi olid.
