Maksud tõrjuvad ettevõtluse linnast ja vallast

 (5)
Veoauto
VeoautoETA FOTO

Eesti omavalitsused on hakanud veoautode linna sissesõidu eest võtma tasu. Äripäeva meelest on sellise tasu sisseseadmise seaduslikkus küsitav ning selline lisaraha hankimise viis toob omavalitsustele pigem kahju kui kasu.

Kohalike maksude seadus lubab oma-valitsustel kehtestada 8 maksu. Nende seas ei ole liiklemisloa- ega sissesõidumaksu, kuidas seda ka ei nimetataks.

Maksuna see omavalitsuste paberites kirjas ei olegi. Linnavalitsused vormistavad kaubaautodele eriload linna sõitmiseks ning võtavad eriloa eest tasu. Segadust tekitab see, et tasu suurus on omavalitsuseti erinev, ja veel enam see, et infot tasu kohta ei ole. Mõnigi veokiomanik on selle olemasolust teada saanud alles siis, kui talle on eriloata sissesõidu eest trahv määratud.

Sisuliselt on ikkagi tegemist maksuga. Nähtavasti kahtlesid selle seaduslikkuses ka omavalitsused ise — nad ei levitanud avalikult sellekohast teavet.

“Kui tegemist on sisuliselt maksuga, siis selle kehtestamine on põhjendamatu ning vastuolus põhiseaduse, maksukorralduse seaduse ja kohalike maksude seadusega,” leiab ka rahandusministeeriumi maksuspetsialist Mari Kuusk.

Häda ajab härja kaevu — nii võiks iseloomustada omavalitsuste olukorda. Teed/tänavad tuleb korda teha ja korras hoida. Mida väiksem omavalitsus, seda vähem jätkub selleks raha oma eelarvest.

Riigieelarvest tilgub lisa vähe ja harva, pealegi lähevad teetööd iga aastaga kallimaks. Kütuseaktsiisist laekuvast rahast jääb riigimaanteedelegi väheseks — see raha on läinud ka lihtsalt riigieelarveaukude täiteks.

Seotud lood:

Samal ajal on omavalitsustel seaduslik võimalus saada teetöödeks raha — sisse seada mootorsõidukimaks. Seda ei riski omavalitsejad rakendada — maksude kehtestajaid valijad ei armasta.

Tallinna linnal on selle maksuga kehvad kogemused — elanikud ei hakanud üksi autosid teistes omavalitsustes registreerima, vaid läksid ka ise autodele järele. Pealinna tulubaas hakkas kahanema. Tulevast aastast Tallinnas enam mootorsõidukimaksu ei ole.

Poolpõrandaalune sissesõidumaks teeb omavalitsustele samasuguse karuteene — kaubavedu kallineb vedajatele, see omakorda tõstab kaupade hinda. Rahul pole tootjad, vedajad, kaupmehed ega ammugi mitte tarbijad.

Lõpptulemus võib olla sarnane Tallinnaga — ettevõtlus ja elanikud hakkavad otsima soodsamat kohta. Narva-Jõesuul pole see aeg ehk kuigi kaugel. Ida-Viru on võrreldes muu Eestiga niigi väiksema konkurentsivõimega, omavalitsused talitavad sõgedalt, kui veeretavad veel takistusi ettevõtjate teele.

Aga ka auklike teedega ettevõtjaid/elanikke juurde ei meelita. Nokk kinni, saba lahti — omavalitsused nii ehk teisiti kaotajad. Milleks veel kahtlaste meetoditega uusi hädasid kaela tõmmata?

Loogilisem tee on meelitada soodsate tingimustega rohkem ettevõtlust oma piirkonda. On tööd, tulevad ka elanikud ning kasvavad tulud. Siis saab ka teed korda. Ja suuremal omavalitsusel on perspektiivi rohkem. Nii et elu ise nõuab omavalitsuste ühinemist.

Küsimust üksi kohalikul tasandil ei lahenda — kütuseaktsiisist ja tulevast aastast rakenduvast raskeveokimaksust laekuvast rahast peab jätkuma ka kohalike teede korrashoiuks.