Maksude kaudne kontroll tugevneb
Viljandi maksuameti direktor Kalju Mirka rääkis, et sellesisuline otsus on juba ühele Viljandis tuntud inimesele tehtud ja maksuameti keskaparaadi poolt õigeks kiidetud, kuid ära tuleb oodata veel ärimehe poolt ette võetud kohtutee tulemus. Maksunõue üle miljoni krooni maksva autoga ja silmanähtavalt üle palga, dividendide ja muude sissetulekutena deklareeritud tulude elava ärimehe vastu on umbes 2 miljonit krooni. Kõrge elustandardiga ärimehe nime keeldus Mirka veel kategooriliselt nimetamast. Uurimistöö, mida maksuametnikud teostasid oli aga enneolematult huvitav, tunnistas ta.
Maksumaksja tõi oma kaitseks sissetulekute allikaks kadunud isa poolt nõukogude ajal antud valuutakogused ning Eesti iseseisvumise algusaastatel tegutsenud äride tulud. “Tema toodud tulu allikate argumendid lükkasime riburada pidi ümber ning läksime isegi kuni 20 aastat tagasi toonastesse arhiividesse ja ametkondadesse ning tegime intervjuusid inimestega, kes analoogilistel tegevusvaldkondadel tegutsesid,” kirjeldas Mirka. “Tõendasime läbi ta isa töökohtade, et tal ei olnud võimalik sellist hulka valuutat teenida ning ka ta enda ärid täiskasvanuks saades olid 1990. algusaastatel tagasihoidlikud, pigem kahjumis.” Samuti toodi intervjuude käigus saadud faktide abil välja, et kui ettevõtja isa suri, käis tema ema mujalt abi palumas, sest pere ei tule majanduslikult toime. “Esiteks vaevalt, et isa siis 12aastasele poisile nii palju valuutat üldse andis ja teiseks, miks pidi ema küla pealt abi paluma, kui peres raha kotiga nurgas oli,” kirjeldas Mirka näidet toodud argumentidest.
Äripäevale laekunud info põhjal on kaudse maksustamise teel sellise maksuotsuse saanud Eestis suuruselt viienda kange alkoholi tootja ASi Liiwi Heliis omanik ja rallisportlane Aivis Ohtla. “See kõik on nii värske ja alles algusjärgus, et ma isegi ei oska seda teemat praegu kommenteerida,” ütles Viljandis Ohtla ise. Ta ei soovinud täpsustada, millistele väidetele tuginedes maksuamet talle nõude esitas, kuid väitis, et summa kahe miljoni kroonini ei küüni.
Tema ettevõte Liiwi Heliis on Viljandimaal igati heas kirjas. Mullune netokäive ulatus 131 mln kroonini ja puhaskasumit teeniti 1,9 mln krooni võrreldes 2001. aasta vastavalt 119,7 ja 1,4 mln krooniga.
IMG Konsultant ASi juhatuse esimees, kunagine maksuameti juht Ardo Ojasalu nõustus, et kui esimesed suuremad pretsedendid on kohtukadalipu läbinud, hakkab maksuamet seda meetodit üha rohkem kasutama. Ojasalu kummutas arusaama, nagu ei oleks seadus varem kaudset maksukontrolli võimaldanud. Tema sõnul polnud ühiskond 90ndate keskpaigas selleks piisavalt arenenud. “Ka kohtutes oli siis kahtepidi lähenemist: mõned võtsid saalis taskust rahapataka välja, maksid ära ja lahkusid. Teised hakkasid hämama, et Venemaa tädi ja onu andis raha või Peterburi turul porgandit müües teenisin,” kirjeldas ta.
Maksuameti peadirektori asetäitja Vahur Kivistik möönab, et maksuametil on ärimeeste tuluargumente vanaemalt päranduseks saadud kuldmüntide näol raske ümber lükata.
“Nn kaudse maksustamise seisukohast ei ole uus MKS kuigi revolutsiooniline, tulenevalt kohtupraktikast võis maksuamet ka varem leida metoodika, millest lähtudes maks määrata, metoodika võis põhineda ka kaudsetel tõenditel, sealhulgas näiteks hindamisel. Siiski tuleb märkida, et uue MKS § 94 sätestab võimaluse määrata maks hindamise teel, samuti, millal ja kuidas seda teha. Hindamise teel, samuti ainult või põhiliselt kaudsetele tõenditele tuginedes maksu määramine on suhteliselt harv praktika, sest eeldab maksuhaldurilt väga põhjalikku, aja- ja tööjõumahukat tegutsemist.
Kaitsetaktika on olnud väga erinev. Tavaliselt püütakse konstrueerida näilist olukorda, kus tulu ei kuulugi maksustamisele, näiteks on saadud surnud vanaemalt päranduseks sukasääretäis kuldkatariinasid või kasutatakse väidet, et tulu on saadud kauges minevikus ja maksustamine on aegunud. Tihti on taolised väited raskesti kontrollitavad ja nende ümberlükkamine on ei pruugi iga kord õnnestuda.”
