Maksupaanika jätkub

 (13)
Aivar Sõerd
Postimees/Scanpix

Maksuameti juhi Aivar Sõerdi taandamise otsust võis mõjutada tuntud ettevõtjate ja advokaatide hirm kaalukate offshore-tehingute avalikustamise ees, sest Diveci materjalidest on suuremad juhtumid kohtuküpseks saamas.

“Tõepoolest, väga suured asjad on alles tulemas,” tunnistas maksuameti pressiesindaja Aivar Pau teisipäeval. Ta täpsustas, et tegu on suurte asjadega nii summade kui ka tuntud nimede poolest, mida maksuamet aga ise kunagi välja ütlema ei hakka.

Praegu on Diveciga seotud materjalidest kohtuvaidluse läbinud vaid 34 väiksemat juhtumit ligi 50 miljoni krooni ulatuses. Kokku on 497 kontrolli ja revisjoni põhjustanud Diveci asja raames riigieelarvesse oodata kuni poolt miljardit krooni. Sellest ligi 297 miljoni krooni ulatuses on maksunõudeid kriminaalasjade raames veel esitamisel ja kohtutesse alles jõudmas.

Maksuamet on väitnud, et Diveci materjalid viivad välja tippärimeesteni ja Eestis tuntud vandeadvokaatideni. Viimased on oma ametist tuleneva vaikimisõiguse tõttu parimad tankistid. Nii menetles maksuamet vähemalt kolme avalikkusele tuntud vandeadvokaadiga seotud juhtumit, kus muu hulgas võeti välja suuri summasid sularaha. Usinaim tegelane võttis pangast ligi 40 miljonit krooni, mis toob talle kaela 10 miljoni krooni suuruse tulumaksunõude.

Ettevõtjate võimalikku hirmu offshore-tehingute avalikuks tulemise ja maksustamise ees toetab ka Äripäevale laekunud informatsioon, et seoses Raivo Karu büroost saadud materjalidega on maksuamet teinud viimasel ajal erakordselt suures koguses päringuid välisriikidesse.

Maksuameti järelevalve osakonna juhataja Raivo Piiritalo sõnul sai maksuamet Diveci materjalide najal oskusteavet ka uuemate offshore-tehingute uurimiseks ja see aitas maksuametil aru saada, kuidas offshore-firmasid skeemides kasutati. “Kontrolliprotsessis omandatud teadmised ja oskusteave võimaldavad maksuametil kontrollida edukalt ka teisi mitte Diveciga seotud offshore-firmasid,” lausus ta.

Sõerdi taandamise selgituses erakonnakaaslastele tõi rahandusminister välja, et talle ja paljudele teistele ettevõtjatele on maksuamet saatnud tänavu arvukalt päringuid saamaks tuludeklaratsiooni kohta lisamaterjale. Nii näiteks on poliitikute hulgast kõlanud vihjeid, et maksuamet tunneb huvi endise Tallinna linnapea Jüri Mõisa ja ärimees Meelis Lao tegemiste vastu.

“Ma ei taha sellel teemal rääkida,” kostis Mõis teisipäeval küsimusele, kas rahandusministri otsuse taga võib olla mingi käimasolev maksuasi. Ettevõtjate ja advokaatide huvide peegeldumist Paltsi otsuses keeldus ta samuti kommenteerimast.

Ettevõtja Meelis Lao ütles, et pärast nn Karu nimekirja avalikuks tulekut on maksuamet tema vastu huvi tundnud. Lao oli nimekirjas seotud firmaga Strategic Development International Inc. “Küsiti, mis firma, mis toimus,” rääkis Lao. Ta ütles, et ostis firma igaks juhuks, seetõttu polnud maksuametil tema kohta midagi öelda.

Lao ütles, et on täheldanud, et maksuameti aktiivsus sõltub inimesest, konkreetsetest ärimeestest. “Teatud inimeste suhtes on uudishimu, samas on teada inimeste gruppe, keda üldse ei puututa,” rääkis Lao. Ta ei soovinud täpsustada, keda maksuamet ei puutu.

Ettevõtja Raimo Kägu, kelle nimi oli samuti Karu nimekirjas, ütles, et temal pole nimekirjaga pistmist ja tal pole maksuametiga tegemist olnud. “Ei tea, kust selline nimekiri on võetud,” lisas ta. Kägu möönis samas, et iga ettevõtja tahab võimalikult vähe makse maksta. Küsimus pole aga maksuametis, vaid seadusandluses, märkis Kägu. Tema sõnul peaks maksuameti tegevust kommenteerima rahandusministrid, nii endised kui praegune.

Karu nimekirjas olev ettevõtja Rein Kilk tõi samuti välja maksuameti seotuse poliitikaga. Tema sõnul tiirlevad poliitikud maksuameti ümber, kuna ameti kaudu on võimalik lekitada infot ja manipuleerida. “See pole maksuamet, vaid laksuamet,” rääkis Kilk. Ta ütles samuti, et ei tea oma seotusest Karuga midagi, samuti pole teda sel teemal maksuamet küsitlenud.

Kilk ütles, et talle ei meeldi praeguse kampaaniaga seonduv ettevõtjate maine halvustamine. “Ettevõtja on ise huvitatud, et oleksid võrdsed tingimused. Korrale peaks kutsuma neid, kes reegleid ei järgi,” ütles ta. Kilgi sõnul on erinev ka offshore-firmade kasutamine. Sõltub, kas neid kasutati maksude maksmisest kõrvalehiilimiseks või näiteks selleks, et saaks oma toodangut eksportida. Nii oli see näiteks piimatoodete müügiga Venemaale.

Endine siseminister Ain Seppik ei välista ettevõtjate arvamuste võimalikku mõju Sõerdi taandamise otsusele. “Ma ei saa öelda, et maksuamet on ideaalne organisatsioon, kes vigu ei tee, kuid ametist kõrvaldamine on erakordne samm,” lausus ta. “Palts ei ole oma otsust piisavalt põhjendanud ja paratamatult tekib mõttesse vandenõuteooria.”

Sõerd — offshore’e kasutava sõpruskonna ühine mure
Vandenõuteooriaega spekuleerimiseks on rahandusminister oma väheste faktidega varustatud käskkirjaga ise väga soodsa pinnase loonud.

Usun, et Paltsi mõjutanud kindlat “karvast kätt” ei ole olemas. Tegu oli erinevate asjaolude sünergiaga.

Ühelt poolt sõpruskond. Neist nii mitmelgi on kaalul kotitäis raha, mida ähvardab maksuettekirjutus. Kuid lobitöö maksuameti juhi kõrvaldamiseks ei ole piisav garantii maksuotsusest pääsemiseks. Maksuameti revisjoniveski jahvatab ikka edasi ja kui uurimise käigus on kogutud piisavalt tõendeid, tuleb arve maksusummaga nagunii. Sama julgeks väita vastu ka neile, kes peavad põhjuseks Paltsi hirmu enda maksuasjade ees.

Kukrust suuremaks motivatsiooniks võiks pidada head nime. Viimane on paljudele ametimeestele kogu nende leib. Näiteks advokaatidele. Info näiteks offshore-skeemide kasutamise kohta võib nende renomeele pleki peale teha. Maksuparadiisi firmade kasutamise riskid on samas ka Paltsil endal päevakorral. Lisaks on maksualase teabe lekkimine üks rõhutatum puudus, mida Palts oma otsuse selgitustes välja tõi.

Kui pooleliolevate uurimismaterjalide väljaimbumine maksuameti tegevusest kaob, kasvab tõenäosus, et tuntud nimede ja suurte summadega case’id ei saagi kunagi avalikuks. Paljud maksavad suuremat kära tekitamata oma maksusummad lihtsalt ära.

Välistatud pole ka see, et maksuameti poolt vihjatud “teada-tuntud ärimeeste” suhtes maksunõudeni ei jõutagi. Uuritakse küll, kuid asi on tehtud nii filigraanselt, et juriidiliselt midagi ette heita ei saa. On ju paljud kultuurriigidki võidelnud offshore-tehingute vastu, kuid tulemuseta.

Jäänud on veel nurin maksuameti pahatahtliku suhtumise suhtes. Selle formuleerimine ametlikus dokumendis on Paltsil tõepoolest raskeks pähkliks osutunud. Ja ikka ootab avalikkus temalt konkreetsemaid selgitusi otsuse tagamaade kohta.

Diveciga seotud seni teada olevad ärimehed
Erik Vallaste
Priiten Tamm (Diveci omanikud ja juhid)
Paul Oberschneider (Ober Haus AS)
Hans H Luik (Novecento)
Tiit Vähi (Silmeti erastamine)
Anatoli Kanajev
Aare Kitsing
Aadu Luukas (kõik Stivetra)
Margus ja Aivar Linnamägi (Tartu Õlletehase tehing Sakudega)

Allikas: Äripäev

Nn Karu kontori kliente
Jaanus Rahumägi (Pointer Investments Inc)
Marcel Vichmann (Gullford Investment Services jt)
Meelis Lao (Strategic Development International)
Olari Taal (Manhatten Securities)
Priit Haller/Tiit Pruuli (Blakewell Developments)
Priit Kajari/Marcel Vichmann (Finest International Investments)
Raimo Kägu (Grosvenor Square)
Robert Lepikson/Inazim Nablev (Hamilton International Group)
Tarmo Sumberg (Grace Ventures)
Tõnis Palts (Hawcock Investments)
Toomas Peek (Luken Corp)
Toomas Peterson (PK Holdings)
Viktor Kaasik (Wembley International jt)

Allikas: Eesti Päevaleht