Reedene finantsinspektsiooni avaldus Ain Hanschmidti juhtumi kohta näitab Äripäeva hinnangul seda, et finantsinspektsioon on eeskätt dokumentide hoidja, mitte järelevalve asutus. Inspektsioon rõhutas reedel ja on rõhutanud juba varem, et Hanschmidt peab ise andma avalikkusele selgitusi. Asjaosaliste kommentaaridest hoidumine võib kahjustada Eesti ärikeskkonna ja finantssüsteemi usaldusväärsust.

See on nii, aga inspektsiooni poolt on taolist manitsust mannetu kuulata. Inspektsioon sarnaneb kantslis esineva kirikuõpetajaga, kes kutsub kiriku patustanud liikmeid pihile.

Mannetult kõlab ka alljärgnev lause inspektsiooni avalduses: “Finantsinspektsioonil puudub käesoleval ajal informatsioon, mis tõendaks SEB Eesti Ühispanga endise juhatuse esimehe poolt osaluste omandamist äriühingutes OÜ Abante (kaudne oluline osalus ASis Tallink Grupp) ja OÜ Haapsalu HMR varem kui augustis 2005. aastal ning mis tõendaks sellega seonduva majanduslike huvide deklareerimiskohustuse või huvide konflikti maandamise nõuete olulist rikkumist SEB Eesti Ühispanga poolt.”

Käed taskus istudes ei olegi võimalik taolist infot hankida. Jääb mulje, et ühe panga juhi poolt panga rahaga endale suurosaluste hankimist erinevates ettevõtetes on võimalik inspektsioonil avastada ainult eeldusel, kui panga juht ise vajalikud dokumendid inspektorite lauale paneb. Aga siis ei ole meil ju finantsinspektsiooni vaja.

Kui keegi teeb midagi seadusevastast või ebaeetilist, siis üritab ta kõik jäljed peita. Näiteks on seadust rikkudes saadud osalused firmades advokaadi või mõne teise tubli inimese nimel. Vormiliselt on kõik korras ja kui tähtis ongi ainult vorm, siis oleks finantsinspektsioonilt ka patt midagi rohkemat nõuda. Võime kõik koos käsi plaksutada ja rõõmustada kuninga kenade riiete üle. Ja unustame ära need meedias ilmunud teated, et tegelikult on kuningas alasti. Hanschmidti nimi on Tallink Grupi suuromaniku Infortari nõukogu koosolekul osalejate hulgas figureerinud juba 1990. aastate lõpus. Esimest korda kirjutas sellest Eesti Ekspress.

Ekspankur Ain Hanschmidti juhtumi uurimisel tõstatub huvide konflikti teema. Finantsinspektsiooni nõukogu liikmed on rahandusminister ja Eesti Panga president, kes kumbki saab esitada nõukogusse lisaks endale veel kaks liiget.

Finantsinspektsiooni nõukogu panevad kokku Hanschmidti ärivõimeid imetlev Andres Lipstok ja Aivar Sõerd. Nad mõlemad on Infortari osanikud. Lisaks sellele on Lipstok aastaid tihedalt Hanschmidtiga koos toimetanud. Sõerdi karjääris on aga olulist rolli mänginud Hanschmidti äripartnerite Enn Pandi ja Kalev Järvelille sõnad. Vähetähtis pole fakt, et praegu toimub finantsinspektsiooni uue juhi leidmiseks konkurss.

Äripäeva juhtkiri võib tunduda paranoiline, aga midagi pole teha. Lipstok oma mälukaotusega, Hanschmidt ja Pant oma vaikimisega ning finantsinspektsioon oma avaldusega tekitavad kahtlusi. Vähemalt neis, kelle jaoks pole tähtis tehingute vorm, vaid nende sisu ja motiivid.