Mässumeeleolud jäämurdjal

Talv läbi Eesti kaubavahetust muu maailmaga püsti hoidnud jäämurdja Tarmo meeskonnaliikmed nõuavad, et nad saaksid puhkepäevadel tehtud näruse palgaga raske jäämurdmise eest vabu päevi.

Jutuajamistest jäämurdja mitme meeskonnaliikmega selgus, et riik ehk veeteede amet kehtestas neile merepäevade eest topelttasu, kuid ei anna enam puhkepäevade kompensatsiooniks vabu päevi. Samas tahaksid meremehed eraldi kompensatsiooni puhkepäevade eest, sest merepäevade tasu jääb väga väikeseks ja sellest pole võimalik ära elada.

Nimelt ei mõelda ühe merepäeva all mitte kaheksa tundi tööd, vaid 24tunnist viibimist jääd murdvas ragisevas ja kolisevas laevas. Töö- ja puhkeaja mõisted ei kattu Tarmol sellega, mida mõistetakse töö- ja puhkeajana maa peal või tavalises laevas. Tarmol saab magamist või puhkamist kogu aeg peakohal rippuvale häireolukorra ning avariiohu tõttu vaid teoreetiliselt ette kujutada.

Kui lugeda veeteede ameti käskkirja, siis näiteks madrus teenis Tarmol ühe merepäevaga tänu topelttasule 8–9 krooni tunnis. Teisisõnu — ühe merepäeva hind on madruse puhul sel talvel 105,11 krooni ehk jäärmurdeperioodil kahega korrutades 210,22 krooni. Kõige madalamalt olid Tarmo pardal makstud stjuardessid — 97,5 krooni päev.

Vabad päevad on olulised eelkõige madrustele, motoristidele jt madalapalgalistele. Sel talvel said nad tänu rängale tööle ja sisuliselt laeval elamisele, kuus eelmainitud topelttasuna keskeltläbi 5000–6000 krooni. Samas jäävad paljud ilma lisatööotstest, kus nad teeniksid rohkem kui väike päevaraha merel.