Meelis Milderit ikestab suur võlakoorem
8,5protsendilise intressiga võetud laen tuleb tagasi maksta küll alles septembris 2007, kuid intressid nõuavad täiendavalt ligi 1,4 miljonit krooni aastas. Kui arvestada kogu allesjäänud aktsiapakist (1 098 147 aktsiat) maha Hansapangale panditud aktsiad, siis peaks olema veel müügikõlbulikud vaid 80 000 Baltika aktsiat, mille praegune müügihind katab aga vaevu ühe aasta laenuintressid.
Kuna kahjumis Baltikalt dividende loota pole, tekib aasta pärast BMIG osanikel äärmiselt terav rahaprobleem.
Lisaks on BMIG 7,1 miljonit krooni võlgu ka enda omanikele, kes 2002. aastal hankisid uute aktsiate ostuks vajalikku raha nii seniseid aktsiaid pantides kui ka muid allikaid kaasates. Sisuliselt panditi Baltika aktsiad selleks, et uusi aktsiaid osta.
Kogu laenurahast läks 23,2 miljonit krooni 644 450 Baltika aktsia ostmiseks. Lisaks laenasid omanikud BMIG-le veel 458 860 Baltika aktsiat.
Meelis Milderile ja tema abikaasale Mairele kuulub 55% BMIGi osakutest. Tõsi, neile kuulub veel eraldi veidi üle 103 000 Baltika aktsia, ent Äripäevale teadaolevalt on Meelis Milderi omanduses olevad enam kui 85 000 aktsiat samuti Hansapangale panditud.
OÜ LVM Projekt kaudu on Meelis Milderi omanduses täiendavalt 6,1% BMIG osakapitalist.
LVM Projekt, kus Milderi kaasosanikuks on Jaan Lepp, pole end suurte pikaajaliste laenudega koormanud, kuid on siiani tootnud aastas keskmiselt 0,5–0,7 miljonit miinust.
Milderite Pärnus Seedri tänavas asuvale eramule on täitevmenetluse seadustiku alusel seatud hüpoteek summas 2,5 mln krooni (intress 14%), kõrvalnõuete summa on 0,5 mln krooni. Vastav kanne on kinnistusraamatusse tehtud juulis 2002, seega ajal, kui BMIG Baltika aktsiaid ostis.
Milderite Tallinna elamu Võidu tänavas on siiani hüpoteegivaba. Mõlemad majad on Maire Milderi omanduses.
Meelis Milderile kuulub OÜ BML Invest kaudu veel ka luksukorter Tallinnas Pika ja Pühavaimu tänava nurgal. Naaberkortereid valdavad samas majas teised BML Investi omanikud, Baltika nõukogu esimees Miles Burger ja Milderi õde Anne Luik. Ehkki omanikud on sinna investeerinud valdavalt oma raha, on sealgi peal Hansapanga veidi enam kui 1,5 mln kr laen aastani 2015.
Meelis Milder Äripäevale kommentaari ei andnud, kuigi toimetus tutvustas talle artiklit. “Ma ei anna enne märtsi tulemuste avaldamist ühtegi kommentaari,” vastas ta vaid.
Baltika — ei midagi rõõmustavat
Mullu suurde kahjumisse jäänud Baltika pole ka tänavu rõõmustavat näidanud — 2 kuu kahjum 4,5 miljonit krooni.
Kuigi Hansapanga juht Indrek Neivelt tunneb personaalpanganduse ajakirjas Spekter muret, et Äripäev “parastab ühte suurimat eksportivat ettevõtet, kui see teeb läbi suuremat muutust ja kõik kohe nii hästi välja ei tule, kui loodeti-oodati”, on panga ja Baltika suhtumises teatud murrang toimunud.
Baltika emiteeris aastaid üha suurenevas mahus kommertspabereid, valdavalt selleks, et eelmisi lunastada. Mullu sügisel aga teatati uuest kommertspaberite emissioonist, mille maht oli vaid 17,5 miljonit krooni. Oluliselt oli kerkinud intress, senise 4–5% asemel 7%, Seega on panga usaldus ettevõtte vastu langenud hoolimata asjaolust, et Meelis Milder on Hansapanga nõukogu liige.
Et aga Baltikal polnud piisavalt raha eelmise emissiooni lunastamiseks, suurendas pank oma lühiajalist laenu 26 miljonilt enam kui 50 miljonile kroonile. Ehkki kokkuvõttes finantsseis ei muutunud, suurenesid oluliselt finantskulud laenude teenindamiseks.
Baltikal on praegu periood, kus asjad võivad areneda nii negatiivses kui ka positiivses suunas, ütles Suprema analüütik Triin Palge. Ennustamatu olukord tõmbab ligi spekulante — märtsis kasvas Baltika aktsionäride arv rohkem kui ühelgi teisel Eesti börsifirmal — 27 võrra, jõudes 507ni.
Baltika tööjõukulud on aastaga kasvanud käibest rohkem (13,1 ja 11,2 miljonit krooni).
Ühispank keeldus Baltika puhul kommentaaridest. Analüütik Meelis Angerma sõnul ei kuulu Baltika enam jälgitavate ettevõtete nimekirja ja soovitas vaadata U-netis antud hinnangut — “Kõrge riskiaste”.
Lipsuäri praegu ainus Milderite kullaauk
Maire ja Meelis Milderi firma Maisan toodab Baltikale lipse rõivatööstuses harva esineva 20%lise rentaablusega.
Maire ja Meelis Milderile kuuluv OÜ Maisan, mille põhitegevuseks on lipsude valmistamine, on laenude võtmisest siiani hoidunud. Börsiettevõttega samal aadressil tegutseva Maisani enam kui 20protsendiline rentaablus annab silmad ette pea kõigile Eesti rõivatootjaile, sh tema otsesele konkurendile.
Küsimusi tekitab vaid see, et selline tulemus on saavutatud lipsude müümisega valdavalt Baltikale. Milderid on küll ise kinnitanud, et lipsude müügihind Baltikale ei erine oluliselt turuhinnast.
Koostöö Baltikaga on aga lubanud Maisanil pidevalt ka dividende maksta (kahe aasta peale kokku ligi 2 mln kr), olles Milderitele praegu ainus allikas lisaraha teenimiseks, et pank isiklikku vara haamri alla ei paneks.
Maisani konkurent Eesti lipsuturul, OÜ Lipsy pole nii häid majandustulemusi saavutanud, tema käiberentaablus küünib 4–5 protsendini.
Lipsy tootmisjuht Ann Nigul tõdes, et kuna nemad teevad ka rohkesti allhanget, siis ei saa nende tulemust üks ühele Maisani omaga võrrelda.
Nigul lisas samas, et Maisani edu peitub paljuski Baltika poodides, kus ülikonna või särgi ostjale pakuvad müüjad kohe lahkesti ka sobivat lipsu.
