Mida jõid vanad eestlased

 (20)
Mida jõid vanad eestlased
Delfi Pilt

Vanasti joodi toidu kõrvale värsket piima suhteliselt vähe, ikka oli toidulaual hapupiim. Vanade eestlaste toidulaualt ei puudunud aga muudki joogid: kali, õlu, kadakamarjajook ja viin. Kohvi kuni 20. sajandi alguseni Eestis peaaegu ei tuntud, ka kohvi valmistada oskasid vaid vähesed.

Kali

Vanade eestlaste tavaline jook oli kali ehk taar, millele sageli lisati kadakamarju. Seda valmistatakse nii, et ahjus pruunistatud leivale valatakse peale keev vesi, lisatakse mõni musta sõstra oks ja lastakse mõni tund seista. Kurnatud kaljale lisatakse soojas vees lahustatud pärm ja suhkur. Seejärel lastakse joogil seista ning valatakse kaljanõusse. Mõne päeva pärast võib tarvitama hakata.

Kadakamarjajook

Palju kasutati ka kadakamarjajooki — meest, veest ja pärmist valmistatud meejooki. Leivale rüübati peale ka jahukördiga segatud hapupiima. Kevaditi joodi värsket kase- või harvemini vahtramahla, kääritatult (suhkru ja jahu lisamisega) jätkus seda jooki kuni hilissuveni.

Õlu

Tähtpäevadeks pruuliti õlut ja mõdu. õlut tehti tavaliselt odralinnastest, kuid kasutati ka rukist, nisu või kaera. Paikkonniti ja eri aegadel on õlut pruulitud erineval viisil. Meemõdu tegemiseks keedetakse vesi sidrunikoortega ja lisatakse mesi. Kui mesi on sulanud, siis vedelik jahutatakse ja lisatakse vees lahustatud pärm. Joogil lastakse 2–3 päeva käärida, siis kurnatakse ja valatakse pudelitesse.

Tänapäeval asub Eesti suurim õlletehas Sakus, teist kohta hoiab Tartu A.Le Coq. Populaarseimad õlled on A.Le Coq Premium ja Saku Originaal. Peale õlle toodavad õlletehased veel ka kalja, mahlajooke, limonaadi, lauavett ja muud.

Viin

Viina hakati Eesti territooriumil põletama 15. sajandil, kuid õlut ta välja tõrjuda ei suutnud. Eesti on nii kangete alkohoolsete jookide kui ka õlle, veini ja teiste lahjade alkohoolsete jookide tarbimiselt Euroopas esirinnas.

Kui umbes 90% Eesti viinaturust on Eestis valmistatud viina käes, siis veine peamiselt imporditakse.

Muud joogid

Eesti veinitööstus on hõivanud vaid umbes viiendiku veiniturust, kusjuures vähemaks on jäänud piirituse baasil valmistatud niinimetatud peediveini ja juurde tulnud naturaalset toodangut.

Eestlaste hulgas on väga populaarsed piim ja teised piimajoogid (hapupiim, keefir, jogurt, pett).

Kuni 20. sajandi alguseni kohvi Eestis peaaegu ei tuntud, ka kohvi valmistada oskasid vaid vähesed. Praegu joob eestlane keskmiselt ühe tassi kohvi päevas.

Alkoholivabadest jookidest juuakse eeskätt mitmesuguseid karastusjooke ja pakendatud vett. Uutest jookidest on kõige eksootilisem Eestis toodetav jäätee, milles kvaliteetne tee on kombineeritud puuviljamaitsega.

Allikas: “Euroopa söögid ja joogid”- Tammerraamat, 2005.