Miks on kala kasulik süüa?
Lipiidid ehk rasvad talletavad ja vabastavad energiat ning samuti kaitsevad rasvad inimese siseorganeid löökida ja põrutuste vastu.
Rasvasisalduse alusel saab kalad jagada kahte suuremasse gruppi. Väherasvastes kalades on rasva kuni kaks grammi 100 grammi kala kohta. Sellised kalad on näiteks tursk, tilaapia ja mintai.
Kalad, milles on rasva üle kahe grammi 100 grammi kala kohta, loetakse rasvasemateks kaladeks. Eesti toidulaual on rasvasemad kalad näiteks kilu, lõhe, räim ja altandi heeringas.
Rasvasisaldusest rääkides võib eristada erinevaid rasvhappeid: küllastunud, monoküllastumata ja polüküllastamata rasvhapped. Eriti väärtuslikud on polüküllastumata rasvhapped, mille hulka kuuluvad omega-3 ja omega-6 rasvhapped, mida inimese organism ise sünteesida ei suuda ja mida tuleb sisse süüa toiduga.
Omega-6 rasvhapetel on väga tähtis roll inimese kasvu ja arengu tagamisel. Omega-3 rasvhapped on tähtsad närvirakkude tööks: nad muudavad veresoonte seina elastseks ning väldivad trombide teket.
Seega, mida rasvasem kala, seda enam sisaldab kala organismile vajalikke omega-3 ja omega-6 rasvhappeid.
Kalade toiduenergia sisaldus ehk kalorsus jääb enamasti 80 -200 kilokalori vahele 100 grammi kala kohta. Kalad on madala kalorsusega, kui võrrelda neid näiteks veiseliha (500 kcal/100 g), sealiha (600 kcal/100 g) või piimatoodetest juustuga (400 kcal/100g).
Kalad on erineva toiteväärtusega. Väike kalorsus on näiteks tursal, tilaapial, mintail. Suurema toiteväärtusega kalad on kilu, lõhe, atlandi heeringas. Eesti rahvuskala räim on keskmises vahemikus.
Valgud on organismile olulised toitained, milleta ei saa hakkama ükski meie rakk. Valgud aitavad organismil toota verd, taastada kudesid ja kasvatada lihaseid. Samuti osalevad valgud aktiivselt antikehade tootmises ja immuniteedi kujunemises haiguste vastu. Nad sisaldavad peaaegu kõiki asendamatuid aminohappeid, mida organism ise ei tooda või toodab liiga vähe.
Keskmise valgusisaldusega kalad Eesti toidulaual on kilu ja räim. Kõrgem valgusisaldus on heeringal, mintail, tursal, lõhel ja tilaapial.
Vitamiinid on vajalikud orgaanilised bioaktiivsed ühendid, mida organism vajab normaalseks talituseks ning mida me ise oma organismis ei sünteesi või sünteesime ebapiisavas koguses. Vitamiinide nappus muudab organismi rakud vastuvõtlikuks haigustele, samuti on vitamiinipuuduse tunnuseks väsimus, töövõime langus, peavalud.
Kalaliha on tänuväärne B grupi vitamiinide allikas. B-vitamiinil on oluline osa raku ainevahetuses, närvisüsteemi normaalses talitluses ja naha, juuste, silmade, suu ja maksa tervise tagamisel.
Kalad sisaldavad ka E-vitamiini, mis on hea antioksüdant, ning A grupi vitamiine, mis soodustavad luustiku kasvu ja hoiavad nägemisteravust.
Mineraalained on olulised luustiku arenguks ning normaalse ainevahetuse tagamiseks. Mineraalained aitavad edastada ka närviimpulsse. Kaladeski leidub piisaval hulgal erinevaid mineraale.
Räimes sisaldub märkimisväärselt näiteks luudele ja hammastele vajalikku kaltsiumi (327 milligrammi 100 g kohta) ja tsinki (2,1 mg/100 g), aga ka teisi mineraalaineid. Atlandi heeringas on muuhulgas rauda (1,1 mg/100 g) ja naatriumi (90 mg/100 g).
Mintai puhul võib esile tõsta magneesiumisisalduse (67 mg/100 g). Lõhes leidub rakkude normaalseks talituseks vajalikku kaaliumi (490 mg/100 g).
Artikli allikaks on põllumajandusministeeriumi poolt välja antud infoleht "Kala - meelel ja keelel", mis põhines toidu- ja fermentatsioonitehnoloogia arenduskeskuse projekti uuringumaterjalidel.
